28 oktoober 2008

Mõtlen siin, et poolteist kuud vaikselt tiksub täis Hispaania aega... Oktoobri lõpp. 
Täna on esimest korda külm. Hommikul sadas vihma ning kraadid langesid mitme pügala võrra...hetkel rekordiline 14 kraadi! Minu siinoleku jooksul on harva isegi õhtul alla 20ne...
Eks jõuab see "talv" kord ka siia... 
Täna arvutasin esimest korda mõttes, kaua aega kojuminekuni on :) väike koduigatsus. Eestis on kindlasti kaubamaja vaateaknad jõuluvanadega kaunistatud ning Tammsaare pargis on jõulutulukesed puudel... Mis oktoobri lõpus on muidugi häbitult vara...aga vähemalt annab see inimestele lootust, et jõulud on tulekul...on mida oodata! 
Kahju, kuid ma ei jõua jõuluballiks koju...meil on siin sümfi kontsert samal õhtul. Oleks tahtnud ballile minna...EMTA jõulupidu on selles mõttes väga emotsionaalne - alati tulevad kõik ju jõuluks koju ja seal kohtutakse üle pika aja... kahju! 
Olen siin puhanud päris hästi...mõtted on küll selged...kuid ikkagi on kogu aeg uni...
Kui aega on laialt käes, kipub see käest libisema sellegipoolest. Aeg-ajalt on keskendumisraskused harjutamisel...ei teagi miks... 

21 oktoober 2008

The Girl from the North Pole


Märkamatult on möödunud juba üle kuu aja siia saabumisest... Tasahilju on Hispaania nii oma inimeste, toitude, muusika, kui elustiiliga mulle hinge pugenud. 
See on lihtsalt uskumatu põhjamaa tütrikule, et 21. oktoobril võib 24 kraadi olla... Ma olen endiselt hämmingus. Põhimõtteliselt on siin veel rannailm. 
Ma arvan, et ma pole kunagi nii muretu olnud nii pikka aega järjest nagu siin see esimene kuu. Mu ainukesteks muredeks iga päev on: 
1) harjutamine - mis polegi mure, vaid rõõm, sest siin saan seda teha nii palju, kui tahan ja millal tahan.. ning suhtun sellesse niikuinii rohkem kui omaette mediteerimisse (kodust põgenenud muusik, kes tuli Hispaaniasse "mediteerima").
2) mida süüa teha? - ja see on mure, sest olles juba 5-erineval moel makarone hakklihaga teinud, ja siis veel 7 erineval moel makarone kanaga teinud...ning vahepeal ka riisi ... noh...mis seal siis veel üle jääb? Kartulit ole ka elu jooksul liiga palju söödud.
Tulingi siia selle mõttega, et võtta see aasta puhtalt iseendale. Et mõelda enda asjade üle, mis ma elust arvan...mida MINA vajan, mida mina ISE soovin...mitte mida inimesed minult soovivad või miuLE soovivad! ...ja üldsegi, tulin, et mõelda ainult siis kui tahan. Olla vaba...kohustustest, käskudest, keeldudest..ja see meeldib mulle! 
Elu jooksul olen alati tahtnud kogu aeg suhelda...mulle tundub, et vahelduseks on hea mitte eriti suhelda! Tihti möödub päev sõnakestki lausumata lihtsalt mõtteid mõlgutades ja pilli mängides. Vahel küsin poemüüjalt püüdlikult midagi ning ehmun, kui sealt mulle täiesti tundmatu jutuvada valla pääseb...
Mu väike Kodutuba on täpselt nii suur, et mitte oma mõtetega tülli minna ning veeta siin kas või päev otsa - harjutada, lugeda, süüa, muusikat kuulata...
Mul on Málagas  paar sõpra, ja vähemalt 100 inimest, kellega mind on tutvustatud, kuid need nimed ei jää ju meelde...Minu jaoks ikka Euheniod ja Pedrod.  
Vahel ei näe ma siinseid sõpru mitu päeva ja siis tekib suhtlemisvajadus kergelt. Kuid muidu, ma isegi natuke naudin, et siin keegi inglise keelt ei räägi, hea rahulik. Ja ise hakkan vaikselt hispaania keelt mõistma...vahel küll üle ühe või kahe sõna, kuid siiski...kuulamispraktika on oluline!
Kiiruse kammitsatest olen kuu ajaga juba vabanenud. Eesti elutempo on kiire. Paratamatult mängid siin-seal, käid tööl, koolis, harjutad siis kui aega saad ja ülejäänud vaba aja veedad proovides. 
Eestis kogu aeg tahetakse sult midagi, telefon on pidevalt punane ja postkast arveid täis.
See kõik on pannud mu arengule mõnes mõttes päitsed pähe...või bloki peale. 
Mu õpetaja P. rääkis mulle ükskord nalja: "Kas sa tead, mille järgi cellisti rahvamassis ära tunda?" "Ei tea..." "Noh nad on alati murelike nägudega...aga mille pärast nad mures on? No eks ikka kõrgete nootide pärast..." :D Ta ütles, et mina ja minu mäng on ka nagu üks suur mure...et mis sul viga on? :D Lõpeta muretsemine! Lase oma mäng vabaks...
Kuid Eestis ongi see "mure" sul kogu aeg kukil... ma arvan, et kui ma siit tagasi Eestisse lähen, mul vähemasti mõniaeg  seda muret ei ole. 
Sellised mõtted on täna mul peas...
p.s. kui keegi küsib, kust ma pärit olen, siis vastan ikka et "from the North Pole..." (ei viitsi enam seletada kus eesti asub)

12 oktoober 2008

Málaga Filharmoonia Orkester

Wellllll......ma käisin oma esimesel kontserdil Málagas  - Málaga Sümfooniaorkester!
Kontserdimajaks osutus kesklinnas asuv Teatro Cervantes! Akustika on rohkem küll sõnateatri moodi, kuid teater ise on päris kena ja armas. Orkestriliikmete hulgas oli võibolla 6 hispaanlast ning ülejäänud nimed, nagu kavalehelt lugeda võis, olid bulgaaria, ukraina ja vene päritolu. Loomulikult ka vähemalt kolm sakslast!
Kontserdil esitati Tšaikovski 3ndat klaverikontserti ning "Manfred'it ". Tase....nooooooh...kuidas nüüd viisakalt väljendada... (p.s.mulle meenus millegipärast minu endine töökoht Estonia ooperis, sest mõned tegelaskujud...prototüübid orkestrist meenutasid mulle kodust töökohta.) Üks tšellomängija oli täpipealt Sirje Juhkam...täpipealt! Teise viiuli kontsertmeistril olid päikseprillid ees (rannailmad ilmselt mõjuvad), metsasarved panid vahepeal täiiiiega kala...(vabandust väljenduse eest) ... kontsert oli kokkuvõttes ikka väga jube! 
Pianist polnud kehv, kuid millegagi juskui ei hiilanud ka! Orkester ei saanud muidugi tema saatmisega väga suurepäraselt hakkama. Steinway kõlas nagu oleks kaas kinni ning sordiin peal...kahju solistist. Ainsad märkimisväärsed lülid orkestris olid esimene flööt, esimene oboe ning vioola kontsertmeister! Dirigent...ehh...kes ta oligi?Ei mäleta...
Sümfoonia....noh...las ta jääda

Igal juhul, nüüd tean, et sinna ma enam ei lähe! Kui just pole väga intrigeeriv kava..
Ma loodan, et asi oli lihtsalt selles, et hooaeg alles algas, ma tõesti loodan!

Igatsen ERSOt... :S 

You know you are from Estonia when...


Leidsin Facebook'ist väga toreda teksti eestlaste kohta, mille sooviksin siin avaldada...mõned killud on päris naljakad ning nii mõnedki on sulatõsi... Tekst on inglise keeles.

 This group is for people who are either from Estonia or have met some Estonians in their life and made observations about Estonians. We know that stereotypes only tell you a part of the truth. That's why we don't take the following list too seriously...

 You know you are from Estonian when...

 1. You use the word ‘normal’ if something is ok.

2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.

3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.

4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing

5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)

6. ‘Kohuke’ belongs to your menu

7. You declare your taxes on the internet like all modern people

8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child

9. You are convinced that Estonia is very strategically located

10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands

11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme"

12. You spit three times around your left shoulder for good luck

13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable to you

14. You like bold statements, such as this one... ;-)

15. There can never be too much sarcasm

16. You can at times drink hot tea to hot food

17. You are disappointed that Jaan Kross never got the Nobel prize in literature

18. It would not be suprising for English-speakers to find your name naughty (Peep, Tiit, Andres [sounds like undress]) or hippy (Rein, Rain)

19. You have been to Finland

20. You say 'Noh' (sounds like NO) even when you speak English, just to confuse people

21. You know the lyrics to "Mutionu" and "Rongisõit"

22. You would never mistaken Kreisiraadio for a radio station

23. You would agree that wife-carrying is a real sport (at least as long as Estonians are winning)

24. Your best friend's girlfriend is your English teacher's daughter and they live next door to your grandparents, who were colleagues with your advisor, who is friends with your...

25. You think that any beverage below 20% is non-alcoholic

26. You check the thermometer before going out

27. You look in both directions before crossing the road, even if it's a one-way street

28. You grin very mysteriously when people ask about your national food

29. Even if you find the music by Veljo Tormis and Arvo Pärt not exactly easy-listening, you think they are great messengers for the country

30. You put ketchup inside your pasta (french-cooked gourmet faire la fine manger pasta) in order to not to get the ketchup-bowl dirty

31. You cheated on your wife/husband at least ten times but you still think you're in a good marriage.

32. When someone asks you "where is Estonia?" you quickly reply that it's located in Northern Europe close to Finland...

33. Your grandmother's "purse" is an old plastic bag that has been reused several times

34. Sour cream tastes good with everything

35. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on and on about how wonderful their Estonian is compared to "the Russians'"

36. You have ever worn or seen anyone wear "karupüksid"

37. You have heard the phrase "Estonians are slow" at least once

38. Kui sa saad aru, mis siia kirjutatud on

39. You find yourself continually ignoring the gender in other languages

40. You say 'kurat' as at least every second word

41. You consider running to the shop at 19.50 on Friday evening to buy some booze, a sport

42. You are a true Estonian when you come from Tallinn, because if you are from Tallinn you think Tallinn IS Estonia and that’s true of course that Tallinn is Estonia

43. When someone says "Estonians are so beautiful" you answer almost without emotions "I know"

44. You have tried to explain people that "kauboi" is actually a word in Estonian

45. You don't think that terviSEKS is a funny word

46. You don't find the Estonian equivalent to the expressions "twelve months", "1002" and "12 buses" remotely funny or rude

47. Even though you never met Toots, Teele and Kiir you know exact what they are like

48. You grin when someone you know says that they bought a BMW

49. You know how to end the sentence "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..."

50. Verivorst tastes great (at least once a year at Christmas time)

51. You want truth and justice (tõde ja õigus) to rule the world

52. You think that the combination blue-black-white is cheerful

53. You know that love for 3 oranges is not a weird sex thing and the phrase "x 6 me" makes absolutely sense

54. For you it is totally normal to eat food gone sour (hapupiim, hapukurk, hapukapsas, hapukoor)

55. A language should have at least 14 cases

56. You know the moves to the song "Põdra maja"

57. You consider “Õllepruulija” an unofficial national anthem

58. Everyone in your family has pictures from funerals

59. You are so proud of every Estonian that you correct foreigners who say that the population is 1 million, not 1.3 million as it actually is

60. You know the moves to 'kaerajaan'

61. "Ühesõnaga" means that a really long explanation is coming

62. A mention of a town with a population of a million or more causes you to panic slightly

63. The phrase "go south, get some sun" can feasibly mean Latvia or Lithuania. The phrase "go north" is semantically null

64. It's been years since you've seen your paper passport and paper bus pass

65. And weeks since you've seen cash money.

66. And you barely remember that there are other forms of payment except electronic ones.

67. When you come to a city that has a subway, you are prepared to spend a day just riding it.

68. You presume that all other countries also have ubiquitous Internet access.

69. Four-digit bus route numbers cause your brain to shut down.

70. You feel that the University of Tartu is among the top 5 best/largest/oldest universities in the world, and if you've graduated from it, all paths in life are open for you.

71. Swimming in +18C water is a perfectly normal summer activity for you.

72. Although when summer does come around, you tend to be working that day.

73. You will die before finding out if anyone actually does buy all those black&white hand-knit sweaters in the Old Town.

74. You can name from memory all the really big musical acts that have performed in Estonia.

75. Walking down Viru street, you can accurately name all the cruise ships in Tallinn harbour on that day.

76. You know the names of all three black people living in Estonia.

77. You remember the 1-kroon bill and the 5-sent coin.

78. A person that speaks three languages isn't the slightest bit impressive.

79. Your biological clock senses with perfect accuracy the 15 minutes since you've parked your car in the center of town.

80. You have already been to Olde Hansa.

81. You know what the EURIBOR rate is right now.

82. If it takes more than 10 minutes to drive somewhere within the city, you are mildly annoyed because it is too far.

83. You are beginning to have a glimmer of hope for ever learning how to correctly pronounce Jüriöö Ülestõus.

84. Your doctor prescribes a visit to a tanning salon.

85. You take it as inevitable that you will need to go abroad for some things: clothes, footwear, books, theme parks...

86. First-graders with mobile phones no longer surprise you.

87. People who type slowly and carefully using only their index fingers are subconsciously considered to be foreigners.

88. The most difficult subjects you learned at school were Estonian history, Estonian geography and Estonian literature. And Russian.

89. You can speak with pride of Estonia's tallest mountain.

90. Buildings taller than 20 floors are sightseeing items where you bring visitors.

91. You are beginning to find Eino Baskin's jokes funny.

92. On June 23rd, you feel the irresistible urge to drink beer and eat barbeque meat.

93. When you hear "Kristina", you think of Shmigun, not Aguilera.

94. Every year you believe, deep in your heart, that Estonia will once again win the Eurovision Song Contest.

95. Potato to you is the same as rice to a Japanese.

96. You consider summer to consist of three weeks of bad skiing weather.

97. You can't imagine your life without "Kalev" and "Vana Tallinn", :) especially while having a deep look at the Tall Hermann and Oleviste sitting in the cafe inside the Old Town...

98. You're proud that Ernst Hemingway wrote that you can find at least one Estonian in every harbour in the world.

99. Ten months of the year it is too dark to be up and two months it is too light to go to bed.

100. You believe that Kalev will return because Kreutzwald wrote so.

101. You find nothing special about singing a super-state to collapse.

102. You look down on people who ask if Estonia along with the rest of Eastern Europe is civilized by now / if Estonia belongs to the EU.

103. You know what or where "Valli baar" is but you would not try "Millimallikas" they serve twice, unless someone else pays for it.

104. You wait for a green light at a pedestrian crossing even when there is no traffic to be seen.

105. You are obsessed with your mobile phone's ringtones and you can't wait to get a new mobile.

106. You have an account on rate.ee or used to have one until you realised there is also myspace, facebook and orkut which are way better.

107. a Southern European friend of yours is excited that it's miraculously snowing in their country and they tell you about it with enthusiasm but it doesn't move you at all.. at least not emotionally.

108. You know what "spikerdama" means and have good memories of it.

109. You don't understand the physics or chemistry your textbooks and teachers try to teach you because it's too complicated.

110. You are too lazy to walk.. so instead you take the tram, the bus or the trolley-bus and if you do that without a ticket you know why people call you a bunny.

111. You know what a "läbu" is.

112. You know that the word "aita" and "Tarapiita" possibly comes from the word "Taara, avita" and you know who Taara is.

113. You are crazy about tanning at Pärnu Beach.

114. You eat too many dairy products.

115. You have lived in flats more than houses.

116. You are proud that an Estonian day still continues even with metres of fat snow covering the streets because other countries like the US would call it a "snowday" which basically means they have no work or school.

117. You also know that if there is going to be another Ice Age the Estonian people will more likely survive better than the South or Western Europeans

118. And you like the global warming but you can't imagine a Christmas without snow.

119. You'd love to get your 12th grade exam results texted to you.

120. You have joined the "pohhuist" club or know people who are members of it.

121. You have porridge for breakfast.

122. You have had borsch or selyanka soup in your school.

123. You eat everything with sidrunipipar.

124. You notice summer has come because "Reporter" changes name to "Suvereporter"

125. You consider saying "Thank you" for someone's light for a cigarette rude.

126. You consider constantly smiling and friendly people high on drugs or just annoying.

127. Seeing baltic people abroad (anywhere except the Baltics and Poland) you feel great blood kinship.

128. You don't even expect a victory from the Estonian football team, but you still follow the game with great emotions.

129. You aren't surprised over news like "someone (age 18-25) rolled over with a BMW", "someone (age 18-25) was speeding (speed +30-... over the limit) with a BMW" anymore.

130. You can relate to the lyrics of "Depressiivsed Eesti väikelinnad".

131. You eat pea soup and a bun with whipped cream on Vastlapäev every year.

132. You prefer Pirita and Pärnu beach to Miami and Hollywood club (Tallinn) to Pacha (Ibiza).

133. You feel butterflies in your belly when you hear Tõnis Mägi's song "Koit".

134. You know that between two legs there is Rataskaevu street.

 

to be continued...

08 oktoober 2008

asjadest...

Olen siin olnud juba peaaegu kolm nädalat! Elu siin tundub täiesti iseenesestmõistetav ning igapäeva toimetused on juba üsna automaatsed. 
Ükspäev hakkasin mõtlem, et mida ma enne siiatulekut tegin... ja lihtsalt ei tulnud meelde - tee või tina!  See tundub tõesti imelik, kuid pidin vähemalt 5 minutit meenutama, kuidas siis suvi tegelikult algas...
Mäletasin, et käisin Bayreuthis ning kui tagasi tulin, oli mul suur ja armas sünnipäevapidu Riisiperes!  Ja siis äkki meenus kõik see horror...jubedad ilmad ja ÜENSO vabaõhukontserdid! (Siiani teeb mu pill kahtlast häält...) Põltsamaa lossihoov, Birgitta Festival, nii ÜENSO kui ERSOga, ööproov Pirita kloostris öösel kell 00:00, +6 kraadiga Põlvas klassikahitte esitada...öölaulupidu, kus sai kella 3ni öösel laval passida! Üritus oli muidugi vägev! Ja septembri alguses kandsin talvemantlit... 
Siinne elu tundub kõik täiesti teine reaalsus! Kõik on lihtne, stressivaba ja aega on küllaga! Eelnev oleks nagu unenägu, ÕUDUSunenägu:D (nali).
Imelik, kuidas kolme nädalaga võib ununeda nii palju emotsioone. 
Pärast Málaga aastat hakkan ilmselt oma elu liigitamagi enne ja pärast Málagat. 

Üks asi muisugi on...palmid ei lähe sügisel punaseks ja kollaseks...aga vb siin lihtsalt pole veel sügis saabunud...hmmm....(alles kolm päeva tagasi peesitasin ju rannas ja käisin ujumas:D)


02 oktoober 2008

Esimene ametlik koolipäev - tunded enne ja pärast


Eile olin terve päeva üliheas tujus (nagu iga teinegi päev siin väikeses paradiisis) ning lausa põlesin elevusest nagu väike laps enne esimest koolipäeva. Ilmselt mitte ainult rahvusvahelise muusikapäeva puhul, vaid tõepoolest eesootava esimese ametliku koolipäeva puhul Málagas. Tegin endale maitsva lõunasöögi - Spaghetti  (mitte küll Bolognese, kuid) Napolitana! Väiksele säästukast ostetud purgisisule lisasin ananasse ning tulemus oli fantastiline. Ja muidugi ärgem unustagem oliivõliga kastetud salatilehti ja tomateid, mis siin iga lõunasöögi juurde, nagu kord ja kohus, käib! 
Hea meel oli enda üle, pole ammu olnud aega korralikult süüa teha. Kodus ikka leppisin tihtipeale vaid akadeemia kohviku lalaldase sortimendiga võileibadest. (Mitte, et see nüüd oleks suurem kokkamine olnud, kuid siiski!)
Õhtul olin üsna murelik, sest trio tund pidi olema hommikul kell 9.00. Suurest sissemagamise hirmust panin mõlemad moblad kokku neljal erineval ajal helisema. Loomulikult ärkasin juba kell kolm öösel, vaadates kella, et ega ma ometi sisse pole maganud :D ja siis veel kell 5.10 ja 7.03... Õnneks sain u 7.35 voodist üles ning isegi ilma kellatirinata! 
Minu uus rõõmus hiinlasest korterikaaslane oli juba ametis hommikusöögi valmistamisega. 
Ka tema on tudeng ning kiirustas kooli. Olles rahulikult nautinud kodust kaasa võetud neljavilja putru ja kohvi, oli aeg kooli poole teele asuda. 
Ma pole siin veel nii vara üles ärganud ning seega on nägemata jäänud varahommikune linn. Kui ärkasin, oli veel pime ja tähedki paistsid, kuid pool 9 oli õues juba valge! Ei ole siin ainult siesta, üllatavalt varajased on hispaanlased, seepärast vajavadki nad kesklõunal väikest unepausi. 
Onud ja tädid ülikondades kiirustasid tööle, kes lastega, kes niisama, autod tuututavad liiklusummikutes, säästukasse viiakse saiakesi ja töömehed on juba rõõmsalt vilistades oma ehitusobjektide juurde asunud, (kuid samas ei  kõhkle hetkekski suure punase kastiga neiusid kõnetamast...).
Kui kooli jõudsin, mõistsin, et pool tundi selleks teekonnaks on piisav ka siis, kui oleksin kooli ukse ees avastanud, et pill koju jäi... Tõepoolest, jõuan 10 minutiga kooli! See oli superuudis! 
Koolis juba askeldasid usinad tuupurid-harjutajad ning akendest oli kosta rohkelt muusikat! 
Sisenesin klassi nr 11 ja seal ootasid mind mu uued ansamblipartnerid Alma(viiul) ja Blanca(klaver)! Jõudsime põgusalt tutvuda ning siis saabus ka õpetaja - Cesar Jimenez, kes on ka minu erialaõpetaja. 
Poolteist tundi möödus linnulennul, lugedes lehest Beethoveni triot nr.7, op.93. Päris asjalik!
Ah jaa, see asi ka, et noodipultidega on neil vahva asi - neid ei ole klassides(vähemalt mitte igas klassis). AGA - kokkupandavaid noodipulte saab "võtmeonult" allkirja vastu laenutada :D:D:D Mida akadeemia "Kuri Urve"(kõige kurjem admin emtas) selle peale ütleks?
Sellega oli koolipäeva ametlik osa lõppenud ja kell oli ei rohkem ega vähem kui 10.30 :D
Niisiis läksin harjutama! 
Harjutusklassidega on lugu veidi kehvasti...häda on selles, et neid on kokku 8! Iga EMTA õpilane võtaks ilmselt oma paberid koolist välja, sest ainult 8 klassi tähendaks ju absoluutselt IGAVESTI kestvat järjekorda! Aga ei, nende klassidega on nii, et uks on igal ajal avatud, mine harjuta kui tahad või ära harjuta. Kõik ülejäänud klassid vabanevad peale 19.00, kui õpetajad oma töö lõpetavad. 
No mul täna vedas, sain endale ühe neist 8st...Oeh, ütleme nii, et sellega, kuidas ma täna harjutasin, võib lausa rekordite raamatusse pääseda! 
Asi on selles, et need klassid on täpselt nii suured nagu TIKUTOPS! Ja sellesse tikutopsikesse, mille mina "võitsin", oli veel mingi ime läbi topitud tiibklaver...heh...kui ma selle "klassi" ukse avasin, hakkasin kõva häälega naerma - mõtlesin, et see pole võimalik! Klass klaverit täis! Isegi EMTA B414 klass(tsellistise horror-klass), mis on orelit täis, on selle kõrval täielik luksus!
No igal juhul, kuidagi surusin ukse kinni ning tõstsin pillikasti klaveri peale. Ekstreem! 
Täpselt nii palju ruumi jäi klaveri ja ukse vahele, et toetada tsello jalg klaveripedaalide vahele ning toetada tigu(loe: tsello "pea") vastu ust! Vähemalt oli hea, et sai klaveri noodihoidjat noodipuldina kasutada! 
Kangutasin seal paar tundi, kuni see ruum muutus talumatuks. Unistasin A-303st...
Mis siis muud, kui kodust väike võileib ja randa magama - siesta! Ilmad on veel väga head, paremad kui eesti suvi("...lindudest jäänud vaid tuvi...")! 
Ei saa maha magada ühtegi võimalust, et vahemere päikesekiirtel põhjamaiselt valget kere veidi paitada lasta! Lausa kaks tundi vedelesin ja kuulasin iPodist Berliini Filharmoonikute tsellorühma plaati...sel hetkel tundus küll elu täiuslik! 
Ja peale väikest siestat jälle kooli harjutama, seekord siis suurde klassi! :)

Hasta mańana!

29 september 2008

Linnamelu, tänavamuusikud ja rõdud


Málaga kesklinnas jalutades võib kohe märgata mitut eripära: tänavamuusikud, igas vanuses ja igal tasemel ning seda, et isegi südalinnas ehitatakse kogu aeg midagi. Üle ühe maja on näha tellinguid. Sama lugu on ka teedega! 
Minu kodutänaval on umbes 10 maja maha lammutatud ning on näha, et vana, hambutult naerva fassaadi taha hakkab kerkima uus kodu. Oma kodusid nimetavad nad uhkelt Villadeks ning ei kõhkle hetkekski seda suurte tähtedega majale kirjutada - "Villa Carmen" või "Villa Julieta".
Arhidektuur on üks esimesi asju, mis mind siin väga köitis. Siin on segatud mitmed jooned ning ka näiteks araabia mõjud on näha-tunda. Enamus maju on kivist...tähendab, kõik majad mida seni näinud olen, kui mõtlema hakata...:D
Minu kodurajoon Victoria, asub ühe künka tõusval küljel, on Eesti mõistes Mustamäe ja Nõmme vahepealne - siin on oma väikeste aedadega Villa'd, kuid samas ka suuremad korrusmajad, milles mina näiteks elan. Igas aiakeses on koer ning rohkeid rõdusid kaunistavad suured lillepuhmad. Aiad on siinkohal tinglik nimetus, pigem väike terrass mitme põõsaga, sest majad on suht tihedalt üksteise külje alla ehitatud! 
Málaga on piklik sadamalinn, suunaga idast läände ning jaguneb kolme künka(meie mõistes - mäe) peale. 
Vanalinnaosa asub keskel.  Tänavad on kitsad, majad kõrged, rohkete rõdudega - mida mulle väga meeldib pildistada... ning hästi palju vabaõhukohvikuid.  Erinevatel tänavanurkadel mängivad tänavamuusikud - saksofoni, akordionit, viiulit, trompetit, kitarri...kes lihtsalt laulab ning märkasin korduvalt ka ühte poissi plokflöödi ja kahe koeraga, kes samal ajal magasid, kui ta ise mängis. Muusika pidi Málaga inimestele eriti südamelähedane olema. Tõepoolest, siin linnas kuuleb muusikat väga palju. Isegi rannas - onu, kes coca-colat ja fantat 1€ eest müüb, väike külmkapp seljas, hõiskab rõõmsalt laulda väikesel tertsil: "Co-ca-co-la, fan-ta, cer-ve-za(õlu) - to-do u-na eu-ro..." ("...kõik 1 euro ..."). Mu korteriomanik vilistab köögis ning isegi korealasest toanaaber laulab duši all. Ja mina? ...mina harjutan!:)
Üks asi veel...shopping! See linn on shopahoolikute unelm! :D Esiteks, mitte eriti kallis ja teiseks, milline valik! 
Küsisin toanaabrilt, et äkki ta teab soovitada, midagi peale peatänava shopinguvariandi....ja ta saatis mu ühte Viru-Keskus-kuubis ostukeskusesse! Too päev oli üsna palav ja kandsin vaid kerget toppi ja oh üllatust, kaubanduskeskuses veedetud 4-5h jooksul suutsin külmetada :D nõnda, et nüüd ravin kodus kurguvalu ja kerget nohu apelsinide, kiivide, sidruni ja meega!
Vaat sulle shopahoolik...(mis muidugi ei tähenda, et ma sealt keskusest vaid kurguvaluga naasesin;) hihi

28 september 2008

Hispaania elu-olu, väiksed veidrused ja vihm...


"Hispaanias on hooti hoovihma hood ..." - vastab tõele!
Üle-üleeile sadas nii hirmsat moodi terve päeva, et meil läks korteris elekter ära... Õnneks on soe vesi ja pliit gaasisüsteemiga:)
Ainus asi, mida ma meelega Eestist kaasa ei võtnud on vihmavari. Nüüd pean minema seda ostma...:( Kurb uudis! Äkki saab hiinakate poest 2 euroga :D
Aga muidu on eluga siin võimalik ära harjuda ja seda üleootuste ruttu. Olen siin olnud juba 10 päeva, kuid tundub, nagu vähemalt terve kuu! 
Olen harjunud, et lind akna taga laulab vähendatud kolmkõla ja et isegi supermarketid peavad lõuna ajal siestat. 
Esmaspäeval käisin esimest korda koolis! Kui sinna jõudsin, oli see maja nagu sipelgapesa - see lausa kubises hispaanlastest. Nad olid igal pool ja rääkisid väga valjusti! 
Kool näeb välja nagu haigla, kuid seest nagu Kivimäe keska vana hea b-maja...:D Isegi lõhn on sama. Võtmeonu käest sain suure nuputamise peale teada, et Erasmuseonu Fransisco on vist teisel korrusel. 
Erasmuseonu just märkimisväärselt head inglise keelt ei rääkinud, kuid suutis mulle selgeks teha, et ma pean kõigepealt oma erialaõpetaja üles otsima! Ja siis viis mind käe kõrval tunniplaani juurde. Minu tunniplaan on 1) eriala 2) kammeransambel 3) orkester :D ja siis mingi kummaline aine, mis on meie mõistes lihtsalt "kutsu kontsertmeister tundi järgmine kord". 
Õpetaja nimi on Cesar Jimenez! Kohtusin temaga põgusalt ning tundi lähen alles tuleval reedel. Tundus mõistlik, kuid mitte just kõige eredam kriit karbis. Eks me näe!
Kui olin "õppeosakonnas" käte ja jalgade abiga selgeks teinud, et soovin Hispaania üliõpilaspiletit, olid kooliasjad joonde aetud! 
Jäin kooli ette trepile seisma, et oma linnakaarti uurida, et kuidas oleks nüüd kõige kiirem variant randa pääseda, kui..... Minu poole pöördus samal hetkel üks pruunisilmne noormees (hakkab peale), kes küsis mulle veel arusaamatus hispaania keeles midagi....ma muidugi naeratasin kõigepealt :D ja siis lisasin, et "Yo no habla espańol!" Ta üritas raskesti vigases inglise keeles küsida, et kes ma olen ja kust ma tulen... Kui vastasin, et olen erasmuse programmiga Eestist, siis ta väga üllatus ning ütles, et aga tule kohvikusse, ma tutvustan sulle oma sõpru! Kuna sel hetkel ei tundnud ma veel kedagi peale oma kahe korterinaabri, siis läksin hea meelega! Jõudes kohvikusse, karjus ta üle terve saali, "amigos.....blabla.... la chicka Estonia...blabla" ..... - niiiiiii piiiinlik!!! Niisiis pidin kõik sada sõpra ära musitama, sest talle endale olin muidugi automaatselt kohe kätt andnud...mispeale ta ütles "no-no, in Spain we only kiss...twice!" Well....jah! 
Õnneks oli seltskonnas üks väga tore tüdruk, kes mu päästis - Lorena, metsasarvemängija, kes ütles mulle kohe, et nende poistega siin ole ettevaatlik - nad on hullud! 
Tema ongi mu esimene sõbranna Hispaanias! Kui olime viisakused vahetanud, pakkus ta, et saame pärast poole kokku ja ta näitab mulle linna! Kõik muidugi lausa jõllitasid mu peaaegu heleiniseid käsi ja jalgu:D ma polnud ju veel eriti randa jõudnud:) 
Õhtul saime Lorenaga kokku ning meiega ühines üks noormees nimega Jesús! Ei, see pole nali...ta nimi hispaaniapäraselt hääldub Hesuss:D 
Käisime linnas ringi ning maandusime ühes Teterías (teemaja?) ning tuli välja, et eestlaste ja hispaanlaste huumor polegi üksteisest üldse mitte kaugel! 
Igal juhul, koju jõudes oli mul oma uute sõprade üle väga hea meel!

20 september 2008

Vamos a la playa?

Peale seda, kui olin õhtul pikalt emme ja issiga skaipinud, mõtlesin, et oleks ju tore veidi toas mööbeldada - tulemuseks oli hoopis ruumikam väike tuba ning veidike loogilisem paigutus. 
Tüdrukute kaasa pandud pildid juba kaunistavad seinu ning üsna kodune ja hubane olemine on! 
Täna hommikul paistis jälle päike. Tegelikult paistab siin iga päev päike, aga ma kunagi ei usu seda enne, kui olen oma välimise aknaruloo üleskerinud!
Kuna on laupäev, siis ainus variant oli minna RANDA!!! 29 kraadi õhk ja ei julge öelda kui soe vesi! Kuna ma ujuja ei ole, siis käisin vaid jalgupidi vees - super!
... ja veel mõnus vahemere summer breeze.. 
Eriti palju inimesi seal polnud...eks põhihooaeg on nende jaoks läbi, vaid mõned hullud turistid ning pruuniks kõrbenud vanemad senjorad. 
Ainuke asi, milles pettusin oli ranna "liiv" mis polnudki liiv, vaid väikeste kivide segu, mis jäi jalgade külge kinni. 
Kui tagasi linna poole kõmpisin, siis üks mees pakkus mulle tööd :D - tuli juurde ja küsis, et kas ma ei tahaks tema sekretariks hakata:D jjjjjjjahhhhh! ei kommentaari!

Linnas sõin veel ühe suure mõnusa jäätise ning pöördusin kodu poole. 
Olen juba kahe päevaga harjunud hispaanlaste moodi siestat pidama ja magan u neljast kuueni:D Kodus seda ei juhtuks...aga siin...

Kooli lähen alles esmaspäeval!
eks näis, mis homme saab...

19 september 2008

Hispaania sümfoonia


See oli alles kolmapäeval, kui istusime sõpradega Foorumi Patricus ja tegime niisama nalja. Erilist tunnet nagu polnudki, et peaks ära minema... Järgmisel hommikul läksin lennujaama ning ahhetasime emaga tükk aega - kuidas see kohver ikka 26kg saab olla? Ja käekott veel teised 10kg.
Isegi M. tuli mind saatma ning imestas, kuidas minult raha ei võetud ülekilode eest. 
Lend Londonisse sujus valutult. 
Esiteks avasin minu kallade sõbranjede kaasa pandud paki - sisuks oli põgus pildivalik alates kolmandast klassist kuni eelmise nädalani välja. Piltide tagakülgedel loomulikult seletavad-kritiseerivad kommentaarid, mis M. ja B. puhul võivad sõnastuse mõttes lihtsalt niiii geniaalselt välja kukkuda, et naerad kõigepealt pildi üle ja siis teksti enda üle veel pool tundi! Samuti avasin väikese märkmiku, kuhu kolmapäevane seltskond Patricust oli soovitusi ja luulelisi nõuandeid märkinud. 
Lennukis sattus minu kõrvale istuma väga tore reisikaaslane, kellega sai 3h diskuteeritud kultuuri, poliitika, kultuuripoliitika, meditsiini, raamatute, kunsti ja muusikalistel teemadel. Londonisse jõudes tuli välja, et temagi oma kahe reisikaaslasega suundub Málagasse oma tütrele külla. 
Londonis möödus 4h suhteliselt kiiresti. Kui uuesti check-in'i läksin, olin muidugi hirmul, et brittish royal ass'id ei lase mind ilma eurosid köhimata edasi...kuid õnneks päästis mu cello taaskord olukorra ülistiilselt - saades aru, et ma ikkagi tõepoolest olen maksnud kahe istekoha eest ja lähen kauaks ajaks, siis on mul kõike seda 26kg väga väga vaja - tasuta:D
Toredad inimesed!
Õnneks on Stanstedi lennujaamas Starbucks ja palju poode, kus aega parajaks teha. 
Málagasse jõudes ei saanud ma eriti ühestki sildist aru ja passikontroll, märgates minu kahvatut põhjamaist näolapikest, isegi ei pööranud pilku passi poole:D kummaline muidugi...
Buss nr 19 sõitis lennujaamas linna! Esimese asjana märkasin ma pimedas palme ja seda, et kõik teed olid remondis nagu ehitataks sinna alla metrood vm...
Kuna buss üheski kohas ei peatunud, vaid nupuvajutuse peale, siis ühel sobival momendil vajutasin nupule, sest tundus, et ümbrus andis kesklinna mõõdu välja küll. 
Olin loomulikult ei-kusagil ning loosimeetodil valinud suuna, hakkasin astuma. 
Korteriomanik oli mulle kirjutanud, et kesklinnast võib takso võtta...niisiis asusin taksot otsima. Lõpuks see ka õnnestus! Taksojuhionu oli väga abivalmis ning teistes taksojuhtudes tema ümber tekitas elevust minu pillikast, millel on teatava autofirma märk...nad naersid ja seletas mulle arusaamatus hispaania keeles. 
Calle Conde de Urena 39 - auto peatus ukse ees ja ma olingi uues kodus!
Neljandale korrusele andis oma asjadega ronida, õnneks ma ju vajutasin lifti kutsumiseks vale nuppu ja arvasin et see ei tööta:D 
Korteriomanik senjora Isabel on uskumatult hästi inglise keelt rääkiv haritud naisterahvas, kes töötas isegi 1990-1991 Moskvas. Poole ööni rääkisime Eesti teemadel ja ta mäletab hästi sündmusi tol ajal. Tema sõbrad olevat olnud ajakirjanikud, kes sõitsid Moskvast Eestisse neid sündmusi kajastama. 
Täna hommikul ostsin endale hispaania moblanumbri, linnakaardi ja süüa!
Käisin mitumitu tundi linnas, mis säras päikese käes eredalt. Ka kooli vaatasin üle - isegi kooli ees kasvavad palmid - eks see ütleb kõik. 

Oeh...mis siis veel...alustuseks vist aitab! 
Aaa...seda ka, et soojakraadid unelmate piiril...

Adios!                                                       pildid Málaga kesklinnast

01 september 2008

Tarkusepäev:)


Täna oli minu õepojal Martinil esimene koolipäev! :) Temast saab üks vahva koolijüts!
Tore on vaadata, kuidas väikesed 7-aastased inimesed suudavad tihtipeale mõneti asjalikumatki nägu teha kui täiskasvanud! Uhkus peegeldub nende silmadest, kui nad seisavad koolimaja ees oma uhiuute mütsidega, et pidulikku päeva fotodele jäädvustada! 
Isa tahtis ka uut mütsi proovida, mis küll veidike kitsas tundus ning  Martin kommenteeris seda üsna värvikalt, "Isa...sul on peas liiga palju muusikapalu, sulle ei mahu see müts..." :) 





P.S. Málagasse minekuni on 2 nädalat ja 3 päeva...närv sees ja hullult tahaks juba pakkida:) Nii väga ootan! :)