Väsimus...

Sügis ja selline hall ilm tekitab minus kohutava väsimustunde, isegi kui ma seda ei ole. Hetkel muidugi olen, sest tööd on palju ning muid tegemisi takkaotsa päris kobedalt(ükspäev kukkusin lihtsalt kokku - kaotasin peaaegu teadvuse, päris õudne).
Kui sügis alles algab, lehed lähevad kollaseks ja pihlakad punaseks, siis on ju ilus käia kas või Kadriorus jalutamas ja mütata lehesajus... Aga see lõbutu pori ja vihm, külm tuul....ma nii tahaks soojale maale...tahaks päikest kordki päevas näha.
Eile käisin kinos - jälle üks tegevus, mis on hiiglama vahva, eriti koos hea sõbraga....ei peagi ju midagi rääkima ega arutama pärast...lihtsalt istud seal, närid kommi või krõpsu ja vaatad filmi. Kino on üks hea leiutis! Film "Lahkuminek" oli kaa täitsa tore. Mingit erakordset filmielamust just ei pakkunud, aga tegi tuju heaks...mitte muidugi selle pärast, et nad lahku läksid...aga...nohhh...saate aru!!!

Maarit, kes ootab suve...

Oktoober...

Kätte on jõudnud sügis...tõeline kuldne/kollane/punane kaunis sügis. Veidike vihmane ja hall, kuid mõnel õnnelikumal päeval ka päikeseline!
Oktoobrikuu on minu jaoks olnud suhtelisalt seiklusrikas - nimelt võeti mind tööle Estonia Teatrisse. Küll ainult kolmeks kuuks ning ühe teise inimese asemele kuid siiski... Päris raske on muide...hommikud ja õhtud ikkagi kinni. Eelmisel nädalal olin ilmselt orkestriproovides kja etendusteal rohkem aega kui unetunde oli. Mõne etendusega , mis juba aastaid kavas on ei tehta aga üldse proovi...ja nii tuligi mul nii Carmenit kui Coppeliat hoopis noodist mängida...otse etendusel. Keeruline! Aga ma olen suht õnnelik - väsinud, kuid õnnelik!
vaat selline sügis...