19 november 2007

Tagasi kodus...

Londonist lahkudes olid silmis pisarad... Taas üks parimatest reisidest, mis jääb mälestustesse alatiseks, kui esmakohtumine Londoniga!
Istudes Gatwicki lennujaamas, lootsin isegi, et äkki jääb lend ära ning ma saaksin kauemaks jääda!
Esimene päev "tagasi reaalsuses" möödus kohutavalt! Loomulikult on alati hea meel perekonda ja kõiki sõpru näha, kuid sees kripeldab siiski...igalt poolt kuhu vaatan, karjub vastu London...või see, mis seal teisiti on, mida siin pole ning mille järele igatsen...
Selles linnas tundsin ennast nii vabalt ja anonüümselt! Meie, Eestlased ei teagi õieti, mida tähendab säärane anonüümsus, kui sul on vaja rinda pista päevast päeva veel 8 miljoni inimolendiga! Samas, on see väga nauditav!
Mulle meeldib Londonis kõik - punased telefoniputkad ja bussid ja tube` (ehk metroo)ja toredad mustad ja kirjud taksod!
Mulle meeldib, et seal on nii palju noori andekaid kunstnikke... et pea kõik muuseumid on tasuta...meeldib jalutada BigBeni juurest National Gallery juurde ja teel Picadelly Circus`se läbi hüpata ühest 100st Starbucksist! Mulle meeldib, et London Eye juures on alati kunstnikud ja trikimehed, et Royal Festival Halli kõrval silla all mängivad alati kaks trompetit ja trummar, kes mulle lehvitasid, kui hetkeks sillal nende esinemist nautisin! Mulle meeldib, et St.James`i pargis jooksevad ringi oravad, kes inimesi ei karda, kes on tänulikud su näppude vahelt pähklit kahmates...ning samuti ka pardid ja luiged, kes lõunapäikese käes kuldses sügises peesitavad...
Mulle meeldib, et politseinikud on toredad ja abivalmid! Mulle meeldib kuninganna, ta on tore! Mulle meeldib Notting Hill...kuigi ma ei kohanudki seal Hugh Granti... Mulle meeldib, et inimesed on sõbralikud ning küsivad, kust ma täpsemalt pärit olen...ja mitte kõik ei küsi, kas Estonia on Ukraina pealinn... Mulle meeldib Guildhall`i kool Barbican Center`is... Mulle meeldib London Symphony Orchestra, mille kontserti mul õnnestus nautida (küll teist poolt vaid kontserdist - "Carmina Burana" C.Orff)!
Mulle meeldisid ülilõbusad noormehed metroost, kes kandsid heategevuslikul otstarbel(!!!) 70ndate stiilis naisteriideid ning teadsid Tallinnat ning restorani Olde Hansa, nad olid väga siirad ning toredad!
Mulle meeldivad inglased! Mulle meeldib, et tänaval jalutades näed stiilseid inimesi! Mulle meeldib, et inimesed hoolitsevad enda välimuse eest! Mulle meeldib juua lõpututes kogustes maitsvat inglise teed, süüa õiget inglise shokolaadiküpsist ning teha toast`i peanutbutter`i ja meega!
Mulle meeldib olla Londonis! Ma tahan sinna tagasi...

Eriti kodumaast kaugemal olles hakkad mõtlema oma elule...noh nõnda kõrvaltvaatajana. Asi, mida mina Londonis mõistsin, on, et mu tulevik on minu enda kätes ning kõik plaanid, millest unistan, tuleb üritada täide viia! Mul pole kodus olles elul konkreetset eesmärki...sellel aastal ma kooli ei lõpeta...ning 22aastasena ma Estonia orkestrisse tööle jääda ei taha...VEEL (ütlen seda suurima respektiga kõikide oma kollegide ning endiste ja praeguste õpetajate vastu, kes seda ka lugeda võivad juhtuda)!!!
Kuuldes LSO kontserti, tuli mul pisar silma...see oli nii tasemel! Oli näha, kuidas inimesed oma tööd naudivad! Pole mõtet hakata rääkima rahast....et eestis on palgad nii väiksed...ja Londonis mitte....Rõõmu kunstitegemisest võtab endalt ära mitte palganumber, vaid inimene ISE! Ja osad inimesed ilmselt lihtsalt ei tahagi muusikuelu nautida!
Rohkem kui sajast inimesest koosnev koor laulis verdtarretavalt võimsalt! Solistid olid vapustavad...MILLINE pianissimo nii orkestril kui kooril...poistekoor laulis väga armsasti! Laste laul teeb alati kuidagi südame härdaks! Orkestri iga viimane mängija pingutas elu eest! Vaserühm tulistas nõnda üksmeelselt, nagu oleksid nad kõik vennad... Sellist asja on rõõm kuulda ning nagu näha oli, olid ka asjaosalised ise rahul! Miks ei võiks siin nii olla...
Mulle meeldisid mu kaks cellotundi Guildhallis! Õpetaja on super! Mulle meeldib ka tõesti praegune õpetaja väga, kuid alati on huvitav käia ja kuulda, mida teised ütlevad, eriti veel siis kui õpetamisstiil ja meetod üsna ühte teed käivad mõlemal!Ma tahakski seal õppida!

Ma lihtsalt armastan Londonit! Ma tean, et ma natuke sobin sinna...ja killuke mu südamest jääb alatiseks sinna kuuluma, kus ma ka ei elaks...


P.S. kõiki Londoni-sissekandeid blogisse illustreerivad isetehtudhästitehtud pildid...ning suurem valik piltidest asub siin: www.picasaweb.google.com/maaritkangron

16 november 2007

London diarys...


London - imeline-kummaline suurlinn, tulvil inimestest, kes t6ttavad kuskile!

Kui lennuk maandus olin ma nii 6nnelik...mul ei kadunud naeratus suult!
Esimesel päeval lahkusin kodust suhteliselt hilja ning alles 12 paiku väljusin Westminsteri tube`ist ... t6stsin silmad maast ning seal ta oli... minu lemmik!!! Imetlesin teda kohe tükk aega ... Päike paistis ning ilm oli super! Inimesed olid k6ik r66msad ja naeratasid! N6nda leidis aset minu esmakohtumine BigBeniga! :)
Sammusin veidi edasi ning m6istsin, et midagi on teoksil! Liiklus oli kinni ja inimesi ebatavaliselt palju! K6ik nad ootasid midagi... Trügisin rahvasummas veidi edasi ning jäin kuskile suhteliselt tee äärde seisma, et politseinikke pildistada. Nad on siin Londonis nii s6bralikud ja naeratavad! isegi kaks hispaania tütarlast palusid end ühe politseinikuga koos pildistada...too seisis suht naerusuil nende keskel ja paistis oma ametiga rahul olevat!
Ja siis see juhtuski...: Punastes kuubedes ratsamehed hakkasid tulema...siis hallides kuubedes...siis igasugused muud onud püsside ja kiivrite ja asjadega...ja siis....tuli t6ld...ja mitte ainult üks...ja esimeses t6llas istus ei keegi muu kui Kuninganna Elisabeth isiklikult! Lehvitasin talle! N6nda algas minu aeg Londonis!

K6ige rohkem meeldib mulle siin inimesi jälgida. Kui satud hommikul vara v6i päeval 5 paiku metroosse v6i peatuste lähedusse, siis näed ainult ülikondi ja lipse...:D mapp käes ning ajaleht loomulikult! The LondonPaper, mida jagatakse iga nurga peal ja sa ei saa sellest keelduda! Imestan alati, et kuidas neil pelgalt ülikonnaga külm ei hakka...sest mul mantligagi veidi jahe! Kuigi päike on veel soe!
Tänaval k6ndides märkasin kohe suurt erinevust eestlastest - inglased vaatavad sulle alati sugavalt silma ning isegi naeratavad! See on nii siiras ja tore! Eestis seda kahjuks tihti ei leia! Eestlane vaatab tänaval käies kas maha v6i hoiab nina teiste ninades k6rgemal!

Muidugi üks asi millega ma niipea ära ei harju on liiklus!!! see vasakpoolne liiklus! Ma olen mitmeid kordi peaaegu auto alla jäänud, sest keset ristmikku sa lihtsalt ei oska aimata kummalt poolt see auto paks küll tulema...tavaliselt siis paremalt...kuid...jahh...see läheb meelest! Ühel päeval seisin 10 minutit National Gallery esisel väljakul ja silmitsesin seda ringliiklust seal...ma lihtsalt ei saa aru kuidas see toimib...üritad nagu m6elda Tallinna Haabersti ringi tagurpidi käima...aga ei...lihtsalt ei mahu pähe! Ma vist ei 6piks siin kunagi autoga liiklema...veel hullem rattaga:D:D:D piisab juba sellest kui tolle vahva punase kahekordse bussi teisel korrusel seal k6ige ees istun! See on nagu 6udusfilm mu jaoks!

Londonis on n6nda palju asju, mida imetleda ja vihata, millest rääkida....ma tahan siia elama tulla ja seda k6ike nautida! Ma arvan, et olen leidnud "oma linna"!!!

Praegu aga hakkan harjutama, et minna kell 17.00 Guildhalli tundi maailmatoreda cello6petaja juurde!!!


Mina

01 november 2007

See juhtus jälle...- kummitab


Igal aastal saabub "see" hetk...mitte kõige positiivsemas mõttes! Targem on alati oktoobri lõpus, novembri alguses poodides vähem käia!
Nägin täna poes PIPARKOOKE! See on esimene ja lihtsalt kohutav märk! Jõulud on mu jaoks mägede taga, kuid kaubanduslik mõtlemine käib ju vaid kasumile. Milleks alustada kogu jamaga 1.novembril? Nii tüdineb ju ammu enne päris jõulu kogu värgist ära?!?!!!!
Igas tahes... Jõulud peaksid erilised olema. Mulle isegi väga meeldib jõulude ajal jalutada kergelt lumesajuses linnas ning näha poeakendel Jõuluvanasid ja põhjapõtru ning kusagil kukla taga helisevad kergelt kuljused ja maagiline õhkkond valitseb üle "soo ja karjamaa..." see on tore! Aga palun - ei mingeid Piparkookeja põhjapõtru PRAEGU, eks!
Ma arvan et õige aeg alustada kaubanduses asjadega oleks maks. kolm nädalat enne jõule!