Kired...

Olen kuskilt kummalisest allikast pärinud suhteliselt käreda temperamendi, vb pigem siis iseloomu või... Igatahes... Uurides oma sugupuud avastasime, et osad juured viivad Lydia Koidulani ja samas ka hoopis Saksamaale! Ma olen alati arvanud, et ma ei saa päris puhast eesti verd plika olla. Liiga emotsionaalne! Igatahes, Saksamaa...see avastus oli isegi veidi pettumus:D...kuid oma juurtes pettunud olla....kõlab kummaliselt!!! Mõnes mõttes oleksin märksa õnnelikum olnud, kui oleksin avastanud juured Itaaliast...mis on minu ammune kirg. Ma lihtsalt tean, et olin eelmises elus itaallane! Muidu poleks mul selle maaga nii suur side.

Minu elus on palju kirgi. Üks neist (kõik nad on loomulikult pingereas pärast muusikat!) on kahtlemata reisimine! Tahaks igal pool ära käia! Itaalia on muidugi nii minu hingele, et sinna läheks iga kell tagasi! Samas, Aafrika...Brasiilia...Hispaania....Austraalia...Ameerika....Inglismaa....Nepaal....

Jaapan...Island...Uus-Meremaa....Kariibi meri:D oeh...igasugused kohad! Ma teeksin kindlasti ümbermaailmareisi kui võimalus oleks! Õnneks muusiku elukutse annab reisimiseks võimalusi...(raha küll jääb ilmselt alati veits vajaka...)

Mind on alati võlunud hea jazz-muusika. Ma olen ammu unistanud jazz-laulmisest, kuid arvasin, et esiteks pole aega ja teiseks...mina ja laulan...ehh...mis jama see on?! Aga...ma hakkasin ometi hääleseade tunnis käima! Juba eelmine poolaasta tegelikult! Ma loodan, et saab asja! Laulmine on nii tore, õnneks mul on alati kõva hääl olnud, olgu see rääkides, naerdes või lauldes! (muide, kaks kuud laulsin isegi Estonia ooperikooris oma tädi asemel...hihihi). Õpetaja igatahes annab lootust...

Ja üks asi veel...kuulake seda: http://www.youtube.com/watch?v=uJC2bOmAEn8

Tango!!!!!! Jaaaaaaa!!!!!! MILLISED KIRED!!!! Ma tahaks osata tantsida!!! Kõigepealt teen läbi mingi algelise peotantsu (ma ikka ei väsi lootmast, et mu hea sõber Mait tuleb muga koos kursustele - hahahaa) ja siis ...tango...need rütmid, no need ei saa lihtsalt külmaks jätta! Nad ju süütavad! Esiteks Piazzollat peaks mängima...aga tantsida...jah tahaks tantsida! Selle plaani viin täide! Nui neljaks!!!!!

Unistav Maarit viib sihile! :D

ehk siis plaanid täituvad! Nad lihtsalt peavad!!!!

Elgar "Nimrod"

Teate, see on kõige kurvem, ilusam lugu mida ma viimasel ajal kuulnud olen!!! See on ju lausa südantlõhestav...ma kuulan praegu seda vaheldumisi tsellokontserdiga umbes 10ndat korda...ja ma tunnen, et ma tahaks nutta...just sellepärast, et see muusika on nii ilus....lihtsalt niiniiiiniii ilus..... ja niiii kurb...

http://www.youtube.com/watch?v=pZ13hgvQWaI&NR



oeh....


pühkides pisaraid...
m.

Tšellomuusika Ilu-valu-võlu...

Täna tahaksin jutustada teile oma suurimast armastusest - muusikast! Nimelt tsellomuusikast, mis on mulle kõige südamelähedasem. Eks kõigile ole oma instrument kõige kallim, mis on ilmselt ka märk sellest, et on tehtud õige valik! Mina tegin oma valiku ise. Mäletan veel väga selgesti vestlust ema ja isaga, kes mõlemad soovitasid tungivalt, üks klaverit ja teine viiulit... Jahh, kuid nad pidid hetk hiljem tõdema, et nende tütre kindlameelsust ei kõigutanud enam miski - see valik oli tsello ja selleks ta jäi! Aga mitte endast ei tahtnud ma rääkida...

Tsello on nii kurva ja melanhoolse tooniga pill. Ta on nagu romantik, kes nostalgitseb, melanhoolitseb, armastab ja igatseb millegi järgi, mis on nõnda kaugel... Tema hääles on justkui kogu maailma nutt ja pisarad! Loomulikult saab ka lõbusaid lugusid mängida (http://www.youtube.com/watch?v=YWbT5odD78k - ülispets lugu), kuid pole midagi kaunimat, kui kurb muusika tsello esituses... Siis tulebki välja tõeline muusika ilu-valu! Valus, kurb muusika on ju ilus, märksa ilusam, kui lõbus. Kas pole? Kurbus läheb alati märksa rohkem hinge, kui rõõm, ta lihtsalt liigutab midagi su sees... See on nii ilus!
Näiteks kuulake Elgari tsellokontserti (http://www.youtube.com/watch?v=kbdbmk_D7gA mulle meeldib küll Jacqueline du Prè esitus rohkem, kuid Yo-Yo Ma on tänapäeva üks väljapaistvamaid celliste:).... Selles loos peitub tohutu piin ja valu. Valu kogu maailma pärast. Selleks peab hea helilooja olema, et ära tabada, mis just kõige paremini kõlab...ja tema on seda suutnud. Elgari kontsert kõlab tõesti hästi!(rääkides Elgarist kuulake kindlasti ka seda fantastilist meistriteost: (http://www.youtube.com/watch?v=kbdbmk_D7gA)

Romantikud - nende jaoks on kõige olulisemad tunded ning neil jääb alati 1 samm õnnest puudu, tulemuseks ongi valu, milles on näha suurim ilu.
Kuid samas, ei ole oluline kas helilooja on romantismiajastul sündinud või mitte, samuti Bach kirjutas väga kurba muusikat. Kuulake Bachi tsellosüite ja öelge et need pole romantilised ja tundelised...!!! Minu jaoks on!

Näiteks 5. süidi Prelüüd:

http://www.youtube.com/watch?v=cYCJ3VdI0-M
http://www.youtube.com/watch?v=8BmEbe_2dcw (Yo-Yo Ma)
või

2. süidi Prelüüd http://www.youtube.com/watch?v=bWyrxAZCOhA (Mischa Maisky)
või

3. süidi Preüüd http://www.youtube.com/watch?v=m0dWyGsroNI (Mischa Maisky)
(muide kuulake tähelepanelikult harmoonia muutumist sekundiseisuga 1:47 ja veidi enna ja pärast seda - need paar takti on lihtsalt suurepärase kõlaga ja üliromantilised mu meelest).

Öeldakse vahel, et Bachi muusikas kajastub kõik - lihtsus keerulisus, oma kaasaja elu-olu. Minu meelest on Bachi muusika taevalik, tõeliselt taevalik. Ja hetkel ei pea ma silmas ei enda ega Bachi religioosseid vaateid. Tema looming on lihtsalt nii "kõrgem" ja samas jälle ka nii arusaadav ja mõjuvalt maine.

Samas on tsello ka väga rockpill...- ja isegi selles peitub ju kurbus...nii igavikuline kummaline lugu aga kuulake:

http://www.youtube.com/watch?v=aFW7oTEqKgc&mode=related&search

ja otseloomulikult "...Bittersweet..."

http://www.youtube.com/watch?v=FkMoxve1374&mode=related&search

Sellised mõtted siis täna... Keerake volüüm põhja, kuulake ja nautige - see on minu elu lahutamatu osa, mis ma loodan pakub rõõmu ka teile:)

P.S.Need YouTube lingid tegin omal valikul, kindlasti pole tegemist plaadikvaliteediga kuulamisel, kuid...nendega tasub siiski tutvuda...

(Bachi puhul - Mischa Maisky pole mu kõige lemmikum Bachi esitaja, kuid YouTubes olid lihtsalt tema videod ...) ja siis veel see et sh-tähega on mul siin bloggeris selline lugu, et iga kord kui ma tahan sh -tähte ehk siis vajutan Alt Gr + s - siis blogger arvab et ma tahan oma postituse üles panna...ehk siis...sh-tähte pole võimalik saada! vabandust! lihtsalt hääldage see juurde iga kord kui "tsello" ütlete:D

Mina ikka mina...

"Sülfiid"

Täna tahaks kirjutada mitmest asjast. Kuna elu on viimasel ajal kuidagi kirju, kuid samas nii hall ja üksildane...siis mõtteid on samuti peas värviliste killast.
Alustame siis tähtsaimast: täna esietendus Rahvusooperis Estonia ballett "Sülfiid"... Mängisin esimeses puldis! Küll oli vahva, närvesööv, kuid tõeliselt vahva!!! See on väga ilus ballett ja te kõik lihtsalt peate seda vaatama tulema...Asja teevad veelgi ilusamaks need kümned...et mitte öelda tuhanded tsellosoolod, mida ju nii harva kohtab! Isegi neljatsellosoolod...oeh...mul oli suur au mängida oma erialaõpetaja kõrval, teist häält!:)

muidugi vaadates neid baleriine ... super täiesti...aga samas...nad on ikka nii kleenukesed...jube! Mul tekib peaaegu et alaväärsuskompleks, et appi kui paks ma olen :S...:D ( lets call it "naiselik kadedus")

see selleks...

Teine asi on see, et mul on kahju tunnistada, kuid, paljud inimesed minu tutvusringkonnas on mulle suure pettumuse valmistanud... Vahel lihtsalt on kellegi vastu respekt, kuid siis saavad nad millegi väga imelikuga hakkama ning see nullib selle ilu, tarkuse, sõpruse, austuse...oeh...

Tõelisi sõpru saab olla väga vähe...ja siis veel sooje tuttavaid, kellega on lihtsalt aeg-ajalt niii vahva jälle rääkida ja näha! Aga tõelised sõbrad...need lähevad läbi tulest ja veest...sõjast armastusest...:D koos...selles ongi power!!! Lihtsalt need tuleproovid on ammu läbitud ja valisteb TÄIELIK usaldus!

Mis ma siis veel tahtsin öelda...ah jaa...

kiindumus...see on üks imelik asi...millal on kiindumus harjumus? millal armastus? kas üldse? millal tõeline hingesugulane?

ja miks...miks ometi mõni inimenene kiindub nii pagana mööda ...tema jaoks niiii valedesse inimestesse...ja miks? Miks läheb mõnel alati kõik vussi? Miks see sõna `armastus` tundub ikka nii arusaamatu...ja samas nii osa sinust...ja miks see peab alati ühepoolne olema...millal tuleb see minu õnn???????

noh...need on sellised väga üldised ja retoorilised küsimused, mida esitavad endale inimesed...miljonid inimesed iga päev.....olen siin liialt palju filosoofiaga tegelenud...(nimelt pidin isegi sessi ajal filosoofia arvestust kaks korda sooritama...ja mitte selle pärast et õpetaja minust nii vaimustuses oli, et minu juttu kaks korda lugeda tahtis...:D)

üldjoontes veereb elu toredasti...karjääriredellil muudkui tipu poole (mitte et ma teaks kus see on) ... ja "era" elus... õnneks on mul paar väga head sõpra, kelleta ei suudaks ellu jääda! Mõni pesitseb küll sootuks Brüsselis kuid hoitko alt, järgmine nädal lendan sinna...;)

jääge endaks...ja otseloooomulikult moodsaks!

M.

Veidrused

Lõpuks ometi tuli talv! Minu meelest on see niii nii tore. Mind paneb see tänaval kergejalaliselt kekslema, justkui lapsena...ning toob naeratuse suule see soe talvine päike! KUID...veider on see, kuidas veel nädal tagasi kuulsin virinat, halva ilma üle...inimesed, kus on teie emotsioonid nüüd...miks te ei rõõmusta? Hoopis vastupidi! Nad nurisevad, et külm on. nii kurb...

Nad ei saa enam asjadest õigesti aru...kas neile ei meeldi siis vaadata õhtul aknast välja ja jälgida kuidas tänavalaternate valguses lumesadu eriti romantiline on... Kas neil pole hangest mööda minnes tunnet, et....laskuks siia nüüd selili... Kas neile ei meeldi, kuidas pakane põsed punaseks teeb....(mitte et see eriline pakane oleks...)

Ja miks minust nooremad tüdrukud jagavad TRAMMIS Evelyn Sepa näopildiga rohelisi postkaarte??? Keskereakond....Tänasega pidi ju valimisreklaam keelatud olema... Kas nad tõesti arvavad et see mõjub?...äkki mõjubki...igastahes on see imelik...

Pühapäev...

Kui hea on olla kodus! Mul on esimene päris vaba päev üle hulga aja....peale äsja lõppenud sessi mõjub see lihtsalt jumalikult. Nurga taga varitsenud närvivapustusel ei õnnestunud mind ka see kord päris maha niita, kuid emotsionaalselt olen täiesti tühi...ehk seepärast pole ka blogisse jõudnud kirjutada. Mis ma ikka kirjutan, kui ainult mingid melanhoolsed mõtted peas on...või üldse mõtteid pole.....

Tegelikult olen suhteliselt muserdatud, kuid rahulik. Aastatega lihtsalt õpid ära selle, et isegi kui sa väga väga tahad, ei lähe asjad pea kunagi nii, nagu sulle meeldiks. Ja ega ma selle peale ei ärritugi nõnda nagu varem, see pöördumatu paratamatus elus...sellega peab arvestama ning leppima. Kuigi ma olen hingelt üks suurimaid romantikuid, keda tunnen ning ei pelga seda enesele tunnistada (vastupidiselt mõnele), olen ma samas õppinud maa peal kõndima. Enne hõljusin palju rohkem pilvedes ega olnud suuteline mõistma paljusid maiseid asju/reegleid... Mõistus tuleb kunagi ikka ju koju! Jääb üle vaid loota, et üks kord tuleb ka minu õnn. Tuleb selleks, et jääda...

Nii ma siis istun siin kodus...üksi, kuulan Ameliè soundtracki, joon kohvi, loen ajalehte...selline vaba tunne. Ei, ma pole isegi kurb, lihtsalt neutraalne, nagu kõik minu ümber...kõik on enam-vähem normaalne, aastatega välja nutetud pisarate kogus on samuti nii suur, et varud on nagu tühjad, kraanist ei tule enam midagi... isegi vihahoogusid pole...vanasti paugutasin uksi...kelle peale aga ikka vihane olla, peale iseenda, sest nagu ütleb uus eesti vanasõna "kõik mis sa teeeeed.... teed kõik endaleeee..."(Ines) Ja üldse ennast peab armastama....see on väärt oskus!

Lihtsalt...kui ühel päeval mõistad, et sinu kaasasündinud positiivsus, energilisus ning üliemotsionaalsus tunduvad kõikide teiste inimeste omaduste seas võõrkehadena... ja et sinust ei saada aru - põhimõtteliselt... ja et see kõik on nagu takistuseks ja koormaks...kuid sa tead, et sa ei saa ka teistmoodi olla. Ega tahagi olla...kuid endaks jäämise hind saab olema - üksindus. Avatud raamatuna ringi käimine on ja ei ole kaa tore asi. Mõnes mõttes olen ma alati endale seda ette heitnud. Kuid samas ka õigustanud...vähemalt ma elan ja olen võimeline tundma - rõõmu, kurbust, õnne, hirmu, kiindumust ehk isegi armastust... Kui ilus looduspilt toob su silmanurka pisara, kui kurb film paneb su värisema ning suures kaasaelamishoos hakkad hüsteeriliselt nutma...kui istud kinos ning vaatad sõpradega maailmanaljakat filmi ja sulle tundub miski naljakas, siis lased valla oma kõlava lossinaeru....ning hetke pärast ehmud, mõistes, et olid ainus, kes naeris ja isegi su sõbrad vaatavad imelikult....Kui hea muusika toob su kehasse külmavärinad ning sa hakkad eneselegi üllatuseks tantsima nagu segane (Dance like no one`s watching...) Jahh...kõik need omadused....need viitavad üliemotsionaalsusele, mida vaid omasugused mõistavad. See on tüüpiline kunstiinimestele ja muusikutele...kuid samas, ka nemad ei mõista tihti... NB! MITTERAVITAV!!!

Aga mul on nii hea meel, et ma selline olen....see teeki minust ju minu.

And what i`m trying to say iiiiiiiiiiis: fuck jeeee - life is beautiful, man... go to grow, looser...(niihiihiih)

Eksamid.

Ma tean, et ma olen täiesti süüdimatu, aga ma ei suuda õppida...kuigi eksamini on jäänud täpselt 9 tundi...:S
Vanasti mul sellist probleemi ei olnud....täna aga käisin õppimise asemel hoopis kinos uut Bondi vaatamas...päris hea oli muide...

aga nüüd siis...muusikaajalugu...here i come...

Uus...

Toredat ja edukat uut aastat!

...nüüd kui aasta uus ja mitte enam 6,

...siis võtan vaevaks proovida

...head uut teil` soovida...

saagu rõõmu palju uueks

õnnesõõmu kevadeks ja suveks...

heh...täna ütles keegi mulle, et esimesel päeval peaks luuletuse kirjutama - nii ilus mõte!

Mõeldud - tehtud! oma "luuleannet" polegi ma üritanud eriti kunagi realiseerida:D aga eks mõte ole see, mis loeb, eks?

Igaljuhul - see mida teed esimesel jaanuaril, seda teed terve aasta! Mina olen täna maganud, söönud, pilli mänginud, õppinud, ema ja isaga juttu rääkinud, muusikat kuulanud, koristanud, autoga sõitnud ja sõpru aidanud...

jääge moodsaks ja südamlikeks!

ja mis põhiline ... mõelge ilusaid ja häid mõtteid:)