...puhkus...

Viimased nädal aega olen hoidnud oma tädi maja, kes Egiptusesse puhkama sõitis! Nii kahju, et see aeg juba pea otsas on...küll on vahva hommikul kaua magada, kellelegi aruandmata, miks?...öösiti msnis passida ja lolle nalju teha......juua kohvi ning vaadata aknast välja kas või mitu tundi järjest...panna muusika kõvasti mängima...või lihtsalt vaikust kuulata...see on vabaduse tunne...
Kõige vahvam oli tulla sõpradega kell 6 hommikul peolt ja pidu edasi teha...uskumatud inimesed...
Aga nüüd on vaheaeg...ma ei taha mitte midagi asjalikku teha...täielik puhkus...neljapäeval sõidame arvatavasti Mariale Soome külla...ma juba ootan seda...



p.s. mis on parim kurbuse ravim?

Teadmiste ammutuskuur on lõppemas...

Täna hommikul kell 10 jalutasin nagu tavaliselt raamatukokku sisse...järsku valdas mind selline võimutsev tunne süütada kogu raamatukogu...panna lihtsalt tuli otsa...mitte suurest vihast raamatute vastu, ohh ei ...ma armastan raamatuid...kuid see tunne oli nagu suurest egoistlikust tülgastusest kooli vastu! Tahtsin, et see süttiks jalamaid ning mina saaks lennata rahulikult kaugele nagu valge postituvi.
Ma olen nii palju viimasel ajal õppinud...mitte lihtsalt formaalselt õppinud vaid ikka teadmisi ammutanud...see on vahva, ma ei kurda üldse....ma polegi päris loll, jääb ikka külge veel midagi...lihtsalt mingil hetkel tuleb blokk ette, et hèla-hèla...võtaks aja maha...
ahh, kui ainult see prantsuse keel kaa tehtud saaks...ja klaver...:S (üldklaver=keelpillimängijate vihkamisobjekt!)
Üleüldiselt on nii, et siin Eestis on elu-olu siiski niivõrd hall, et ma enam varsti seda kannatada ei suuda... Ometi ei saa öelda, et aega on harjutamiseks vähe...õppida saad kaa kui ainult tahad...kuid mingit motivatsiooni...inspiratsiooni...energiat...seda pole...ei oskagi öelda millest see tuleb...võibolla on see ainult minu probleem...ei tea...Ma ei tahaks lihtsalt massi sulada...mass on igav...kuid varsti ei jaksa enam vastu punnitada...
Kõik on meil siin suured egoistid...muudkui kes-krabab-endale-rohkm-tüüpi inimesed. Suurushullustus-...suured majad...suured autod... "...nüüd on teised ajad, suuremad on majad..."(teate seda laulu?)

Nojah...igatahes mul tuli juba ammu mõte, et kolmandal kursusel siit Eestist ära minna, Stockholmi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse :) ma tean, et mul tuleks veel roppu moodi vaeva näha...aga ma tean ka, et ma saaks sinna...
Ja nüüd kui paberite saatmise tähtajad saabusid...ei! Ma ei lähe! Ma ei saa...
Pärast pikka vestlust erialaõpetajaga sain ma aru, et ma üritan põgeneda...äkki mujal on parem...kergem...toredam...keda ma petan?...eks ikka ennast!Mul on maailma parim õpetaja...vähemalt mulle praegu siin...mu sõbrad on siin...mu pere...ja ehk kui jään...siis...hmm...äkki teen veel kellegi õnnelikuks...

Igal juhul...tahtsin minna Rootsi ennast otsima (ka pillimängus ennast otsima)...kuid ma olen ju siin...mu juured on siin...! Ühesõnaga...enne peab ennast paika panema...ja siis käima kuskil mujal ära...minu jaoks on lihtsalt vara veel...mu oskusi lihvitakse siin suurepäraselt...ja kui ma siis kunagi pesast välja lendan...siis on mõtet minna kaa juba...

...aga tegelikult olen hetkel täiesti haige...ja ei vastuta oma sõnade eest 102% ...

...eks ma siis magan nüüd veidi ja õpin selle prantsuse keele kah ära...:D

ikka mina...

päikest!

...öine uitamine...

...vahest kõlabki see imelikult ... kuid und lihtsalt enam ei tule...kuulan Norah`t...ja mitte mitdagi parata ei saa, et sõba silmale ei saa...:)
Kurbus hõlmab hinge (võibolla) ...
Sõpradega oli pidu...ja uskumatu kuid tõsi...olen viimane kes veel üleval...(mõnikord on peod karmimad, kuid seekord leebe...). Sõbrad on üle kõige...
Mõtted uitavad ringi ses suures maailmas, tunnetan seda sõnul seletamatut miskit enda sees, ümber, mõttes, lihases...veres...mis see küll olla võiks...
Milleks mõelda niii palju, kui saab mõelda vähem...kergem oleks....või mitte?
Käisin täna Tallinna Kammerorkestri kontserdil...jahh...see pole enam see, mis varem...Kaljuste juhatamine oli super, kuid orkester...ei, arenemine tekib alles paari aastaga, kui nad liiga palju uusi juurde ei võta...Pärti mängiti...see oli muidugi muusika, mis rääkis enda eest...sõnu pole rohkem vajagi nagu...külmavärinad läbisid mind vähemalt 5 korda ikkagi...mis sellest, et esitus ei kannatanud väga kriitikat....
See muusika paneb lihtsalt endasse vaatama.....müstiline...rohkem pole öelda midagi....

...pealegi on öö...jahh...

mul on öelda nii palju, kuid ometi vähe...
...ma ei söö, ei maga,
...mõtlen vaid tähtedest ja kuust, mis sinna kaugele jäävad...

...oo ajatu unelm...sinna võib uppuda.....selles unistuses, sulnis.....seal võib kaua elada...oma 20 ja pool aastat hakkab täis tiksuma...

oo suur saatus, mis sul veel öelda on....kardan mõelda....

...armastan armastada...

...see see tunne ongi ju....

...oi ma olen plindris...

..jaanuarimõtted...

...nii...keegi ütles mulle, et on veel viimane aeg head uut aastat soovida - siiski Kolmekuningapäev! Kõikidele palju õnne ja armastust siis uueks...;)
Sess on täies hoos ja ausaltöeldes pole olnud jaksu mõtteid muule viia kui ainult õppimisele...seega pole jõudnud uusi postitusi teha...
Aga uusaasta pidu oli meil lihtsalt suurepärane...palju nalja sai...eks näis mis tulevik toob, kuid ma tean, et see aasta tuleb hea, parem kui eelmine...kindlalt! Ma olen igal juhul otsustanud, et 2006ndal armun kõrvuni ära...=)

Ohh...elu on lill...ja mul on hea meel, et elan...

päikest!