Õnneks anti koolis paar päeva tagasi tasuta pääsmeid peaproovile 2h enne kontserti!
Sain hakkama täieliku hullumeelsusega - läksime koos kahe sõbraga teist poolt kuulama! Lihtsalt imbusime vaheajal rahva hulka ning nautisime Beethoveni 7.ndat sümfooniat. See oli ilmselt seni kõige õigem tegu elus. See kontsert muutis mu elu! Kõlab kliššeena, kuid siiski nii see just oli. Pärast kontserti läksime kõrvalukse juurde orkestrante piiluma...ning saime ühe siiralt toreda saksa noormehega tuttavaks. Ta on esimeses viiulis.
Ma ei tea kas on üldse mõtet üritada seda fantastilist elamust sõnadesse panna, kui puhtalt ja koos nad mängisid. Sain aru, mida tähendab sümfooniaorkester tegelikult...ning mida tähendab hea ettekanne Beethovenist.... maailmanimega dirigent Simon Rattle tuli orkestri ette lausa maagilise energiaga. Iga noot ning fraas oli muusikaliselt perfektselt ja emotsionaalselt kujundatud. Kontsert oli nagu teemantidest pärlikee, mis päikese käes keerutades sillerdab igast küljest.
Ma armastan neid kõiki...:)
