Hispaania elu-olu, väiksed veidrused ja vihm...

"Hispaanias on hooti hoovihma hood ..." - vastab tõele!

Üle-üleeile sadas nii hirmsat moodi terve päeva, et meil läks korteris elekter ära... Õnneks on soe vesi ja pliit gaasisüsteemiga:)

Ainus asi, mida ma meelega Eestist kaasa ei võtnud on vihmavari. Nüüd pean minema seda ostma...:( Kurb uudis! Äkki saab hiinakate poest 2 euroga :D

Aga muidu on eluga siin võimalik ära harjuda ja seda üleootuste ruttu. Olen siin olnud juba 10 päeva, kuid tundub, nagu vähemalt terve kuu! 

Olen harjunud, et lind akna taga laulab vähendatud kolmkõla ja et isegi supermarketid peavad lõuna ajal siestat. 

Esmaspäeval käisin esimest korda koolis! Kui sinna jõudsin, oli see maja nagu sipelgapesa - see lausa kubises hispaanlastest. Nad olid igal pool ja rääkisid väga valjusti! 

Kool näeb välja nagu haigla, kuid seest nagu Kivimäe keska vana hea b-maja...:D Isegi lõhn on sama. Võtmeonu käest sain suure nuputamise peale teada, et Erasmuseonu Fransisco on vist teisel korrusel. 

Erasmuseonu just märkimisväärselt head inglise keelt ei rääkinud, kuid suutis mulle selgeks teha, et ma pean kõigepealt oma erialaõpetaja üles otsima! Ja siis viis mind käe kõrval tunniplaani juurde. Minu tunniplaan on 1) eriala 2) kammeransambel 3) orkester :D ja siis mingi kummaline aine, mis on meie mõistes lihtsalt "kutsu kontsertmeister tundi järgmine kord". 

Õpetaja nimi on Cesar Jimenez! Kohtusin temaga põgusalt ning tundi lähen alles tuleval reedel. Tundus mõistlik, kuid mitte just kõige eredam kriit karbis. Eks me näe!

Kui olin "õppeosakonnas" käte ja jalgade abiga selgeks teinud, et soovin Hispaania üliõpilaspiletit, olid kooliasjad joonde aetud! 

Jäin kooli ette trepile seisma, et oma linnakaarti uurida, et kuidas oleks nüüd kõige kiirem variant randa pääseda, kui..... Minu poole pöördus samal hetkel üks pruunisilmne noormees (hakkab peale), kes küsis mulle veel arusaamatus hispaania keeles midagi....ma muidugi naeratasin kõigepealt :D ja siis lisasin, et "Yo no habla espańol!" Ta üritas raskesti vigases inglise keeles küsida, et kes ma olen ja kust ma tulen... Kui vastasin, et olen erasmuse programmiga Eestist, siis ta väga üllatus ning ütles, et aga tule kohvikusse, ma tutvustan sulle oma sõpru! Kuna sel hetkel ei tundnud ma veel kedagi peale oma kahe korterinaabri, siis läksin hea meelega! Jõudes kohvikusse, karjus ta üle terve saali, "amigos.....blabla.... la chicka Estonia...blabla" ..... - niiiiiii piiiinlik!!! Niisiis pidin kõik sada sõpra ära musitama, sest talle endale olin muidugi automaatselt kohe kätt andnud...mispeale ta ütles "no-no, in Spain we only kiss...twice!" Well....jah! 

Õnneks oli seltskonnas üks väga tore tüdruk, kes mu päästis - Lorena, metsasarvemängija, kes ütles mulle kohe, et nende poistega siin ole ettevaatlik - nad on hullud! 

Tema ongi mu esimene sõbranna Hispaanias! Kui olime viisakused vahetanud, pakkus ta, et saame pärast poole kokku ja ta näitab mulle linna! Kõik muidugi lausa jõllitasid mu peaaegu heleiniseid käsi ja jalgu:D ma polnud ju veel eriti randa jõudnud:) 

Õhtul saime Lorenaga kokku ning meiega ühines üks noormees nimega Jesús! Ei, see pole nali...ta nimi hispaaniapäraselt hääldub Hesuss:D 

Käisime linnas ringi ning maandusime ühes Teterías (teemaja?) ning tuli välja, et eestlaste ja hispaanlaste huumor polegi üksteisest üldse mitte kaugel! 

Igal juhul, koju jõudes oli mul oma uute sõprade üle väga hea meel!