Linnamelu, tänavamuusikud ja rõdud

Málaga kesklinnas jalutades võib kohe märgata mitut eripära: tänavamuusikud, igas vanuses ja igal tasemel ning seda, et isegi südalinnas ehitatakse kogu aeg midagi. Üle ühe maja on näha tellinguid. Sama lugu on ka teedega! 

Minu kodutänaval on umbes 10 maja maha lammutatud ning on näha, et vana, hambutult naerva fassaadi taha hakkab kerkima uus kodu. Oma kodusid nimetavad nad uhkelt Villadeks ning ei kõhkle hetkekski seda suurte tähtedega majale kirjutada - "Villa Carmen" või "Villa Julieta".

Arhidektuur on üks esimesi asju, mis mind siin väga köitis. Siin on segatud mitmed jooned ning ka näiteks araabia mõjud on näha-tunda. Enamus maju on kivist...tähendab, kõik majad mida seni näinud olen, kui mõtlema hakata...:D

Minu kodurajoon Victoria, asub ühe künka tõusval küljel, on Eesti mõistes Mustamäe ja Nõmme vahepealne - siin on oma väikeste aedadega Villa'd, kuid samas ka suuremad korrusmajad, milles mina näiteks elan. Igas aiakeses on koer ning rohkeid rõdusid kaunistavad suured lillepuhmad. Aiad on siinkohal tinglik nimetus, pigem väike terrass mitme põõsaga, sest majad on suht tihedalt üksteise külje alla ehitatud! 

Málaga on piklik sadamalinn, suunaga idast läände ning jaguneb kolme künka(meie mõistes - mäe) peale. 

Vanalinnaosa asub keskel.  Tänavad on kitsad, majad kõrged, rohkete rõdudega - mida mulle väga meeldib pildistada... ning hästi palju vabaõhukohvikuid.  Erinevatel tänavanurkadel mängivad tänavamuusikud - saksofoni, akordionit, viiulit, trompetit, kitarri...kes lihtsalt laulab ning märkasin korduvalt ka ühte poissi plokflöödi ja kahe koeraga, kes samal ajal magasid, kui ta ise mängis. Muusika pidi Málaga inimestele eriti südamelähedane olema. Tõepoolest, siin linnas kuuleb muusikat väga palju. Isegi rannas - onu, kes coca-colat ja fantat 1€ eest müüb, väike külmkapp seljas, hõiskab rõõmsalt laulda väikesel tertsil: "Co-ca-co-la, fan-ta, cer-ve-za(õlu) - to-do u-na eu-ro..." ("...kõik 1 euro ..."). Mu korteriomanik vilistab köögis ning isegi korealasest toanaaber laulab duši all. Ja mina? ...mina harjutan!:)

Üks asi veel...shopping! See linn on shopahoolikute unelm! :D Esiteks, mitte eriti kallis ja teiseks, milline valik! 

Küsisin toanaabrilt, et äkki ta teab soovitada, midagi peale peatänava shopinguvariandi....ja ta saatis mu ühte Viru-Keskus-kuubis ostukeskusesse! Too päev oli üsna palav ja kandsin vaid kerget toppi ja oh üllatust, kaubanduskeskuses veedetud 4-5h jooksul suutsin külmetada :D nõnda, et nüüd ravin kodus kurguvalu ja kerget nohu apelsinide, kiivide, sidruni ja meega!

Vaat sulle shopahoolik...(mis muidugi ei tähenda, et ma sealt keskusest vaid kurguvaluga naasesin;) hihi

Hispaania elu-olu, väiksed veidrused ja vihm...

"Hispaanias on hooti hoovihma hood ..." - vastab tõele!

Üle-üleeile sadas nii hirmsat moodi terve päeva, et meil läks korteris elekter ära... Õnneks on soe vesi ja pliit gaasisüsteemiga:)

Ainus asi, mida ma meelega Eestist kaasa ei võtnud on vihmavari. Nüüd pean minema seda ostma...:( Kurb uudis! Äkki saab hiinakate poest 2 euroga :D

Aga muidu on eluga siin võimalik ära harjuda ja seda üleootuste ruttu. Olen siin olnud juba 10 päeva, kuid tundub, nagu vähemalt terve kuu! 

Olen harjunud, et lind akna taga laulab vähendatud kolmkõla ja et isegi supermarketid peavad lõuna ajal siestat. 

Esmaspäeval käisin esimest korda koolis! Kui sinna jõudsin, oli see maja nagu sipelgapesa - see lausa kubises hispaanlastest. Nad olid igal pool ja rääkisid väga valjusti! 

Kool näeb välja nagu haigla, kuid seest nagu Kivimäe keska vana hea b-maja...:D Isegi lõhn on sama. Võtmeonu käest sain suure nuputamise peale teada, et Erasmuseonu Fransisco on vist teisel korrusel. 

Erasmuseonu just märkimisväärselt head inglise keelt ei rääkinud, kuid suutis mulle selgeks teha, et ma pean kõigepealt oma erialaõpetaja üles otsima! Ja siis viis mind käe kõrval tunniplaani juurde. Minu tunniplaan on 1) eriala 2) kammeransambel 3) orkester :D ja siis mingi kummaline aine, mis on meie mõistes lihtsalt "kutsu kontsertmeister tundi järgmine kord". 

Õpetaja nimi on Cesar Jimenez! Kohtusin temaga põgusalt ning tundi lähen alles tuleval reedel. Tundus mõistlik, kuid mitte just kõige eredam kriit karbis. Eks me näe!

Kui olin "õppeosakonnas" käte ja jalgade abiga selgeks teinud, et soovin Hispaania üliõpilaspiletit, olid kooliasjad joonde aetud! 

Jäin kooli ette trepile seisma, et oma linnakaarti uurida, et kuidas oleks nüüd kõige kiirem variant randa pääseda, kui..... Minu poole pöördus samal hetkel üks pruunisilmne noormees (hakkab peale), kes küsis mulle veel arusaamatus hispaania keeles midagi....ma muidugi naeratasin kõigepealt :D ja siis lisasin, et "Yo no habla espańol!" Ta üritas raskesti vigases inglise keeles küsida, et kes ma olen ja kust ma tulen... Kui vastasin, et olen erasmuse programmiga Eestist, siis ta väga üllatus ning ütles, et aga tule kohvikusse, ma tutvustan sulle oma sõpru! Kuna sel hetkel ei tundnud ma veel kedagi peale oma kahe korterinaabri, siis läksin hea meelega! Jõudes kohvikusse, karjus ta üle terve saali, "amigos.....blabla.... la chicka Estonia...blabla" ..... - niiiiiii piiiinlik!!! Niisiis pidin kõik sada sõpra ära musitama, sest talle endale olin muidugi automaatselt kohe kätt andnud...mispeale ta ütles "no-no, in Spain we only kiss...twice!" Well....jah! 

Õnneks oli seltskonnas üks väga tore tüdruk, kes mu päästis - Lorena, metsasarvemängija, kes ütles mulle kohe, et nende poistega siin ole ettevaatlik - nad on hullud! 

Tema ongi mu esimene sõbranna Hispaanias! Kui olime viisakused vahetanud, pakkus ta, et saame pärast poole kokku ja ta näitab mulle linna! Kõik muidugi lausa jõllitasid mu peaaegu heleiniseid käsi ja jalgu:D ma polnud ju veel eriti randa jõudnud:) 

Õhtul saime Lorenaga kokku ning meiega ühines üks noormees nimega Jesús! Ei, see pole nali...ta nimi hispaaniapäraselt hääldub Hesuss:D 

Käisime linnas ringi ning maandusime ühes Teterías (teemaja?) ning tuli välja, et eestlaste ja hispaanlaste huumor polegi üksteisest üldse mitte kaugel! 

Igal juhul, koju jõudes oli mul oma uute sõprade üle väga hea meel!

Vamos a la playa?

Peale seda, kui olin õhtul pikalt emme ja issiga skaipinud, mõtlesin, et oleks ju tore veidi toas mööbeldada - tulemuseks oli hoopis ruumikam väike tuba ning veidike loogilisem paigutus. 

Tüdrukute kaasa pandud pildid juba kaunistavad seinu ning üsna kodune ja hubane olemine on! 

Täna hommikul paistis jälle päike. Tegelikult paistab siin iga päev päike, aga ma kunagi ei usu seda enne, kui olen oma välimise aknaruloo üleskerinud!

Kuna on laupäev, siis ainus variant oli minna RANDA!!! 29 kraadi õhk ja ei julge öelda kui soe vesi! Kuna ma ujuja ei ole, siis käisin vaid jalgupidi vees - super!

... ja veel mõnus vahemere summer breeze.. 

Eriti palju inimesi seal polnud...eks põhihooaeg on nende jaoks läbi, vaid mõned hullud turistid ning pruuniks kõrbenud vanemad senjorad. 

Ainuke asi, milles pettusin oli ranna "liiv" mis polnudki liiv, vaid väikeste kivide segu, mis jäi jalgade külge kinni. 

Kui tagasi linna poole kõmpisin, siis üks mees pakkus mulle tööd :D - tuli juurde ja küsis, et kas ma ei tahaks tema sekretariks hakata:D jjjjjjjahhhhh! ei kommentaari!

Linnas sõin veel ühe suure mõnusa jäätise ning pöördusin kodu poole. 

Olen juba kahe päevaga harjunud hispaanlaste moodi siestat pidama ja magan u neljast kuueni:D Kodus seda ei juhtuks...aga siin...

Kooli lähen alles esmaspäeval!

eks näis, mis homme saab...

Hispaania sümfoonia

See oli alles kolmapäeval, kui istusime sõpradega Foorumi Patricus ja tegime niisama nalja. Erilist tunnet nagu polnudki, et peaks ära minema... Järgmisel hommikul läksin lennujaama ning ahhetasime emaga tükk aega - kuidas see kohver ikka 26kg saab olla? Ja käekott veel teised 10kg.

Isegi M. tuli mind saatma ning imestas, kuidas minult raha ei võetud ülekilode eest. 

Lend Londonisse sujus valutult. 

Esiteks avasin minu kallade sõbranjede kaasa pandud paki - sisuks oli põgus pildivalik alates kolmandast klassist kuni eelmise nädalani välja. Piltide tagakülgedel loomulikult seletavad-kritiseerivad kommentaarid, mis M. ja B. puhul võivad sõnastuse mõttes lihtsalt niiii geniaalselt välja kukkuda, et naerad kõigepealt pildi üle ja siis teksti enda üle veel pool tundi! Samuti avasin väikese märkmiku, kuhu kolmapäevane seltskond Patricust oli soovitusi ja luulelisi nõuandeid märkinud. 

Lennukis sattus minu kõrvale istuma väga tore reisikaaslane, kellega sai 3h diskuteeritud kultuuri, poliitika, kultuuripoliitika, meditsiini, raamatute, kunsti ja muusikalistel teemadel. Londonisse jõudes tuli välja, et temagi oma kahe reisikaaslasega suundub Málagasse oma tütrele külla. 

Londonis möödus 4h suhteliselt kiiresti. Kui uuesti check-in'i läksin, olin muidugi hirmul, et brittish royal ass'id ei lase mind ilma eurosid köhimata edasi...kuid õnneks päästis mu cello taaskord olukorra ülistiilselt - saades aru, et ma ikkagi tõepoolest olen maksnud kahe istekoha eest ja lähen kauaks ajaks, siis on mul kõike seda 26kg väga väga vaja - tasuta:D

Toredad inimesed!

Õnneks on Stanstedi lennujaamas Starbucks ja palju poode, kus aega parajaks teha. 

Málagasse jõudes ei saanud ma eriti ühestki sildist aru ja passikontroll, märgates minu kahvatut põhjamaist näolapikest, isegi ei pööranud pilku passi poole:D kummaline muidugi...

Buss nr 19 sõitis lennujaamas linna! Esimese asjana märkasin ma pimedas palme ja seda, et kõik teed olid remondis nagu ehitataks sinna alla metrood vm...

Kuna buss üheski kohas ei peatunud, vaid nupuvajutuse peale, siis ühel sobival momendil vajutasin nupule, sest tundus, et ümbrus andis kesklinna mõõdu välja küll. 

Olin loomulikult ei-kusagil ning loosimeetodil valinud suuna, hakkasin astuma. 

Korteriomanik oli mulle kirjutanud, et kesklinnast võib takso võtta...niisiis asusin taksot otsima. Lõpuks see ka õnnestus! Taksojuhionu oli väga abivalmis ning teistes taksojuhtudes tema ümber tekitas elevust minu pillikast, millel on teatava autofirma märk...nad naersid ja seletas mulle arusaamatus hispaania keeles. 

Calle Conde de Urena 39 - auto peatus ukse ees ja ma olingi uues kodus!

Neljandale korrusele andis oma asjadega ronida, õnneks ma ju vajutasin lifti kutsumiseks vale nuppu ja arvasin et see ei tööta:D 

Korteriomanik senjora Isabel on uskumatult hästi inglise keelt rääkiv haritud naisterahvas, kes töötas isegi 1990-1991 Moskvas. Poole ööni rääkisime Eesti teemadel ja ta mäletab hästi sündmusi tol ajal. Tema sõbrad olevat olnud ajakirjanikud, kes sõitsid Moskvast Eestisse neid sündmusi kajastama. 

Täna hommikul ostsin endale hispaania moblanumbri, linnakaardi ja süüa!

Käisin mitumitu tundi linnas, mis säras päikese käes eredalt. Ka kooli vaatasin üle - isegi kooli ees kasvavad palmid - eks see ütleb kõik. 

Oeh...mis siis veel...alustuseks vist aitab! 

Aaa...seda ka, et soojakraadid unelmate piiril...

Adios!                                                       pildid Málaga kesklinnast

Tarkusepäev:)

Täna oli minu õepojal Martinil esimene koolipäev! :) Temast saab üks vahva koolijüts!

Tore on vaadata, kuidas väikesed 7-aastased inimesed suudavad tihtipeale mõneti asjalikumatki nägu teha kui täiskasvanud! Uhkus peegeldub nende silmadest, kui nad seisavad koolimaja ees oma uhiuute mütsidega, et pidulikku päeva fotodele jäädvustada! 

Isa tahtis ka uut mütsi proovida, mis küll veidike kitsas tundus ning  Martin kommenteeris seda üsna värvikalt, "Isa...sul on peas liiga palju muusikapalu, sulle ei mahu see müts..." :) 

P.S. Málagasse minekuni on 2 nädalat ja 3 päeva...närv sees ja hullult tahaks juba pakkida:) Nii väga ootan! :)