Kuldreegel: KÕIK algab eriala valikust!!!

Tere kallid sõbrad netimaadel!

Niisiis...elu peab ju ikka vürtsikas olem, kas pole? Tasakaal on oluline, kuid sellest väljumine vahel siiski teretulnud...või siiski mitte? Kuidas võtta...oleneb olukorrast.
Minu "olukord" on järgmine:
Peale Brüsselist alanud haiguseagooniat, mis osutus "tänu" lennukisõidule täiesti tapvaks kahepoolseks kõrvapõletikuks, peab siiski tõdema et...ma ju lihtsalt armastan reisida! Nii unes/unistustes kuid eriti ikka ilmsi! Seepärast ei tulnud teade Saksamaal toimuvast orkestriprojektist mulle sugugi mitte halva üllatusena. Eriti veel sellepärast, et olen seal juba kahel korral osalenud ning uute ja ka vanade toredate rahvusvaheliste sõpradega on alati mõnus kohtuda!
Kuidagi sattus nii, et see tore saksa dirigent helistas mulle ning palus, et ma organiseeriksin Eestist veel inimesi. Sellega pidi tegelema ka minu erialaõpetaja, kuid kuna ka tema viibis mingi aja välismaal, jäi see ülesanne tervikuna minu õlule!
Sain inimesed kokku aetud! Uurisin lennupiletite kohta ning Estonian Airi piletid tundusid hetkel ülimalt soodsad! Samas, eilseks oli vaja ka Kultuurkapitalile igaühel isiklikult esitada rahataotlus! Mina muidugi olin see, kes kooskõlastas kõikidega summad ja piletihinnad, et see kõik kenasti paberile saaks. Need hinnad kontrollisin ma veel pühapäeva õhtul üle! Niisiis...esitasime internetis taotlused ära ja siis asusime lennupileteid ostma...ja ennäe imet...- 24 tunniga ehk siis ÜLE ÖÖ olid hinnad kerkinud 2000 asemel 3500ni! Nii tore! Kas pole? (tudengi jaoks ÜÜRATU vahe!) Praktiliselt kõik lendas vastu taevast, sest küsitud summa oli ju 1500 võrra väiksem. Pekki noh...
Üldiselt mulle ei meeldi rahast kõneleda, eriti sellepärast, et see osutub alati vingumiseks, et liiga vähe on...aga seekord...ohh...
Kuna me peame need piletid oma raha eest välja ostma siis see lihtsalt ajas korraks (hästi korraks) mind täiiesti marru...(ma olin nagu marutaudis koer, kelle suu valgest ollusest vahutas ning ma laamendasin terve arvutiklassi tagurpidi...- et noh...mõttes ikka, mitte päriselt).
Kuna mina...olen tshellomängija...siis minu reisid näevad välja sellised, et mu tshello istub nii rongis, bussis ja ka lennukis alati minu kõrval! Ehk...ma ostan alati endale kaks lennukiistekohta, sest teine on mu truule sõbrale/abikaasale/armukesele - tshellole! See "väike" hinnatõus tähendas minu jaoks 7000 krooni, mis pole enam nii väike summa!

Ma olin väga pettunud, uurisin aga siiski edasi! Easyjetiga oleks olnud võimalik samuti sõita...aga netist piletite ostmine oli terve eilse ja tänase päeva halvatud! Suurepärane ajastus!

Lõpuks leidsin Estraveli kodulehelt superprogrammi "Amadeus" (mitte siiski Wolfgang Amadeus...), millega leidsin piletid Finnairiga läbi Helsingi Frankfurti! Ja hinnaga 3100...noh...mõtlesin, et enam odavamalt ikka ei saa...kuna olin juba niikuinii aru kaotanud ja läega löönud, otsustasin need broneerida. Aga siis meenus mulle et...ohh jaaa...ma ju sõidan tshelloga, mis tähendab, et teise reisija nime kohale tuleb kirjutada...mis? mr Violon Cello? jjjjahhhh....pidin abi paluma klienditeenindusest, kes mind lõpuks siiski Estraveli kesklinna kontorisse juhatas ning see kõik tehti minu eest ära! Kusjuures tshello pilet on ilma lennujaamamaksudeta, umbes 2000 krooni! ;) ja lennukis saab süüa:) - super!

Mul on pea igas mainekamas ja vähemmainekamas lennujaamas tshelloga probleeme olnud...need süsteemid seal lihtsalt ei tunnista muusikainstrumente...ja stjuuardessid alati pööritavad silmi ja esmalt tahavad õiendama hakata....aga siis ma juba poolelt sõnalt katkestan ja näitan oma kahte piletit, mille ma oma kokkukraabitud tudengisandikopikate eest ausalt välja olen ostnud! Ja siis nad lõpuks leebuvad.

Ometi maailmas muusikud reisivad oma kallite pillidega iga päev...ning nad ei pane neid pagasisse, sest...kui isegi mõned kohvrid seal riismeina tagasi tulevad, mis veel pillidest rääkida!

Ja ikkagi pole normaalset suhtumist ega oskusi tshelloga ümber käia näha mitte kuskil...olgu see Hamburgi, Frankfurdi, Berliini, Praha...misiganes lennujaam, kuskilt pole ma veel "puhta nahaga" pääsenud. Alati on jama... Jama ei lõpe, vaid asendub teise jamaga, teadsite ikka seda Murphy seadust...

Kõik algab eriala valikust!