Elus ei lähe alati kõik nii, nagu plaanid...(noh...et mitte öelda mitte kunagi...või haru harva...)
Mul on olnud juba kauakaua aega üks plaan, mida ma hoole ja armastusega oma unistustes hoidsin! Mina plaanisin ja lootsin elama ja õppima asuda Londonisse, lahkete inimeste loal, kes minu edasise saatuse üle otsustama pidid! Paraku...onud ja tädid arvasid, et see pole ilmselt mulle praegusel eluhetkel see õige tee...! Õigemini, saatus arvas teisiti! (Ja Erasmuse programmi raames ei leitud rahasid...või kes teab mis see tegelik põhjus oli!)
Nüüd siis jätkan ikkagi siinmail...jätkan õppimist Muusikaakadeemias, töötamist Estonia teatris...kõik on nii...endine! Ja kõik on ju tegelikult...hästi...
Ei suuda varjata siiski sügavat pettumust...ning tunnet, et tahaks korraks aja maha võtta ja ära kaduda! Ilmselt ma seda teengi...omal moel! Pärast jõule võtan akadeemilise...sest lõputunnistusega mul konkreetselt kiiret ju pole! Minu see karjub vajadus õhu järele...Eesti ruum on nii väike ja lämmatav.
1 kommentaar:
Ühes spiooniromaanis, "Pole midagi paremat halvast ilmast", on öeldud, et õnnelik juhus ei ole kunagi juhus, vaid alati kannatliku ootamise tulemus. Kannatlikku ootamist ja valmisolekut... see, mis peab tuleb kindlalt!
Postita kommentaar