Ebatavaline juhtum

Eile olin sunnitud üle hulga aja trolliga linna sõitma! Tegelikult tegin seda päris hea meelega. Esiteks on kodu juurest trollipeatusse päris pikk tee ning sai aega veidi karget sügisilma nautida. Vanad tuttavad paigad õismäel, kuhu ma ammuilma sattunud polnud, tundusid nii...endised! Vanasti sai ikka ratta ja rullikatega majadevahel igasuguseid tagaajamismänge mängitud. Kõik see meenus 10 minutilise jalutuskäigu ajal...nii tore!
Jõudsin peatusse ning pidin veel putkast bussipileti ostma. Seisin järjekorras.
Minu ees seisis üks kahtlaselt tuttava näoga mees, kes agarasti müüjaga juttu puhus. Ta ostis 2 pakki tubakat ja kaks ajalehte "KesKus" ja "Sirp", mille peale müüja küsis humoortikalt, et kas täna vasarat ei võta...et ainult Sirp...? Mis oli mu meelest tore näide, kuidas inimesed mineviku üle kergelt isegi nalja heitma on võimelised!
Onu lõpetas oma toimetamise ja ostmise ning ütles "Jaja...palun, tütarlaps, Teie kord!" Mis oli nii vanakooliliselt viisakas! Kusjuures...enne trollipeale astumist ütles ta mulle veel: "...aga kohe tuleb buss number 22 kaa...mina lähen sellega sinna Toompuiesteele, sest Rüütelkonna hoones on noorte kunstnike näitus! Külastage ka kindlasti!" Ma olin suurest üllatusest üsna kohmetu, mida võis ilmselt ka minu näoilmest taibata! Ometi suutsin talle vastata, et oi kui tore, aitähh, katsun kindlasti külastada!!!

Terve trollisõidu muigasin omaette...

See juhtum pani mind mõtlema, kui vähe me igapäevaelus puutume kokku kas või eletmentaarse viisakuse ning džentelmenlikkusega, rääkimata sellest, et keegi sind juhuslikult kunstinäitusele kutsub!!! See oli nii tore!

Kahjuks ei suutnud ma sellegi poolest selle vanahärra isikut tuvastada...väga tuttav nägu...