17 juuli 2007

Siin ma siis nüüd olen...Welcome to Vienna...

Jah...läbi raskuste j6udsin siia toredasse muusikaajaloolisse linna, kus iga nurga pealt vaatab vastu m6ni ajalooline maja...kus inimesed on stiilsed, s6bralikud ning kultuursed. Mozarti pildiga postkaarte ja kommipoode on k6ikjal enneolematult palju. Paari siinveedetud päeva jooksul pole näinud pilvepoegagi ja soojakraadid pole (ka 6htul) alla 30 langenud. Viini valsid k6lavad k6rvus, tänavamuusikud on hoogsalt ametis. Palju turiste on siin samuti, kuid mina üritan mitte fotoaparaat laskevalmis ühes ning linnakaart asjatundliku näoilmega teises käes olla...üritan selle kultuurilembelise linna 6hkkonda tasahilju, märkamatult sissesulanduda.
Kuna meistrikursustel, milleks ma siia tegelikult tulin, osalejad on peaasjalikult...ehk siis ainult jaapanlased, siis s6prade leidmisega on siin paras tegemine. Jaapanlased pole just altid suhtlema...sel lihtsal p6hjusel, et nad ei oska teisi keeli. Minu armas toanaaber, neiu Kanako pursib küll veidi inglise keelt, aga minu jutu peale n tema peamised väljendid jaapanikeelsed üllatushäälitsused..."ooooooaaaaaiiii....aaaaaaaeeeeiii....jaaaaaooosssiiuuuu" ja 60 protsenti mu jutust jääb talle ilmselgelt arusaamatuks...selline on elu...

aga Viin on ilus linn...

Kommentaare ei ole: