Leidsin selle luuletuse kunagi internetist, täpselt ei mäletagi, mis leheküljelt...aga tean, et kui esimest korda seda lugesin, valdas mind äratundmisrõõm - keegi tunneb samamoodi nagu mina...Eks ajapikku on palju muutunud - "...me pole täna need, kes olime eile...ka homme pole me enam need, kes oleme täna..."
Igal juhul siin see on...(kahjuks ei tea ma autorit)
Anonymus
Ma näen, aga ei vaata.
Ma lepin, aga ei kaota.
Ei mõtle Sinule, kui sulen silmad,
ometi unenäos Su juurde tulen.
Armastan päeva, aga öösiti ärkan.
Olen hajameelne, kuid kõike märkan.
Reegleid jälgides neid purustan.
Kõike mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan, aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.
Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge, aga rõhun.
Tahan luua, aga lõhun.
Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna, aga südames hoian.
Olen suur, aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.
Olen vaikne, aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju.
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju, aga ikka veel vähe.
Olen harjumus, millega Sa iial ei harju.
Mul on valus, aga ma ei karju.
Koristan, aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui kassis.
Ei ole ma igavik - olen vaid hetk.
Ei ole ma sihtpunkt - olen Su retk.
Olen päev, mil säravad tähed.
Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed.
Ma andestan, kuid ei unusta.
Ma haavan, kuid ei purusta.
Tahan teada, kuid ei küsi.
Olen vaid hetk, mis ei püsi.
Kaunis...minu meelest...
2 kommentaari:
Minu meelest on veider,et kogu meie elu pöörleb ja tiirleb selle kellegi Teise ymber,kuid ometigi on inimene siia ilma syndinud yksi ja sureb ka yksi.Ma ei saa sellest elu irooniast aru,kas sa saad?
..puulehtki vaatas valgust,vajus vette
..koos teistega..
..ja siiski omaette..
...minumeelest oleks egoistlik jällegi elu päris üksi elada...jagamata rõõme...ja ka muresid...sest jagatud mure on pool muret ning jagatud rõõm on ju topeltrõõm!
...ja samas...tuleb tõdeda, et sel eluperioodil, kui su elu ei tiirle ega pöörle ümber kellegi, on raske öelda, et jah, ma olen südamest õnnelik selle üle, et üksi olen!
Keegi kunagi selgitas maailmapilti nii, et enne, olid inimesed ühtsed tervikud ning kui nad maailma lahti lasti, poolitati kõik...
Elueesmärk selle teooria järgi on leida see "Teine pool" ning tervikuks saada...ilus mõte, kuid kui maailmas on 7 miljardit inimest, siis kas meil on üldse lootust? nagu nõela otsimine heinakuhjast...
Postita kommentaar