Vanaaaasta...

Nüüd, mil tiksumas on vana aasta viimase päeva esimesed tunnid, oleks vahest aeg teha väike kokkuvõte möödunust:

Milline ta siis oli, see 2006? Selline nagu olema pidigi ilmselt. Palju ilusaid mälestusi on... Oleks ehk ebaõiglane üht teisele eelistada.

Minu aasta oli täitsa tore. Sai reisida, sai palju vahvaid uusi tuttavaid...

Mõnes mõttes olen ma ikka üdini koolilaps, kelle jaoks aasta käib septembrist juunini...ja suurt tähtsust sellel 31.detsembril justnagu polekski:)

Uue aasta lubadusi ei tahaks igaks juhuks anda...ei julge! Kes teab mis tuleb? Pigem lihtsalt panen kirja soovid...uue aasta soovid.

Kindlasti loodan palju reisida ning kuhugi väljamaale ka kauemaks ajaks paigale jääda. Kindlasti tahan rohkem harjutada, sest just nüüd on kuidagi kohale jõudnud, et "jah, võin südamerahuga väita, et valisin õige eriala!" Uuel aastal tahan võtta ka veits rohkem vaba aega...ja lihtsalt lasta minna...teha kõike mis pähe tuleb ja lugeda palju raamatuid. Kooliga on nii nagu on, kui sess ilma võlgadeta lõpeb jaanuaris, siis olen omadega põhimõtteliselt mäel...

mis siin ikka heietada...

nojah...

head vana aasta lõppu!

Maarit

Jõulud

Täna ongi Jõululaupäev! Kummaline päev... hommikul aknast välja vaadates, oleks tahtnud soovida toredat kevadet hoopis, sest päike siras taevas ning mitte ainsatki valget laiku polnud katmas maapinda. Just nagu kevadel... Meil polnud isegi kuuske...sellegi tõi isa alles nüüd, õhtul maalt.

Ikkagi pole mitte mingit jõulutunnet ja kuidagi kurb on, sest olgu kuuseehtimine või verivorstid või piparkoogid - miski ei valmista rõõmu kuidagi...isegi mitte kingitused. Terve päeva lohisesin ühest toast teise, enamuse ajast vaatasin kusjuures telekat. See oli minu jaoks täielik puhkus, sest ma pole mitu kuud telekat vaadanud... ohh jahh... Esimene vaba päev üle hulga aja ja mina veedan selle lihtsalt aega surnuks lüües - kummaline...

Aga...kõikidele häid ja rahulikke jõule! Katsuge puhata ning mitte söögiga liialdada;)

Jõulu(Maarit)Vana

seekord ilma jõulutundeta...

Nii mõnestki asjast...

Hommik oli nii kaunis! Juba eile hilisõhtul aknast välja piiludes avastasin, et väljas sajab lund... See oli imeline vaatepilt! Maa oli juba päris valge ja nii puutumatu kõigest...ei ühtegi jalajälge, rääkimata autoviirgudest. Hommikul võtsin endale kohe julgelt 15 minutit, et autot lumest puhastada! See oli ääretult vahva tegevus, peaaegu nagu lumememme tegemine :D vähemalt see lapselik rõõm oli sama!
Autot käima pannes tekkis kohe küsimus, et "Kullake, mis sul viga on täna...kas külmast ja vanadusest on pedaalid veidi kinni kiilunud?" ...sest mu auto on kord juba selline penskar, autode vanaema!!! Aga polnud hullu midagi hakkasin siiski sõitma! Ohh imet...jõudsin isegi Kristiine ristmikuni ning siis see juhtus - mitte üks käik sisse ei lähe! (miks ma ei imestanud...) Noh...mis seal ikka - TALV! Panin siis idioodituled (ohutuled) vilkuma ning täristasin (ilma summutita - sest see kukkus juba kolmandat korda alles 2 nädalat tagasi alt ära, ja ilma käiku vahetamata) kooli õue peale! See oli üks suur ime et ma kellelegi tagant sisse ei sõitnud ega jäänud ise kellelegi ette! Kooli õuel siis seiskasin mootori ning panin külmalt tagururpidikäigu sisse, sest parkimiskohti polnud ja ma olin ju risti teepeal ees! Noh...ja siis see paganas ei tahtnud enam käima kaa minna... aku vist kah juba läbi...ja see kuramuse sidur...
Tuli tõdeda, et selle auto peab hingusele saatma! Õnneks olid paar tuttavat poissi ukse peal suitsetamas...ning pooleldi naerukrampides, sest ma tulin käsi vehkides autost välja ning andsin autole suurest vihast ühe korraliku jalahoobi (tüüpiline naine). No igal juhul tulid ja aitasid nad mul auto ikkagi ühele parkimiskohale veeretada!

Täielik koshmaar!

no igal juhul...ma pidin õhtul sellega veel koju ka sõitma! Tähendab - minu poolest oleks ta võinud sinna akadeemia parklasse kevadeni vedelema jääda, kuid ema ja isa, kes mulle õhtul järele tulid (eriti isa) nõudsid, et me ikka kuidagi selle roostehunniku paela otsas koju toimetaks! (aga "paela" ei olnud) Isa lausa NÕUDIS, et ta mu käest need võtmed saaks...aga noh...tundes oma isa...kes pole kindlasti mitte kõige tugevama närvikavaga, oleks ennast seal roolis vaeseomaks vandunud! Ja siiki, tema nägemise ja reageerimiskiiruse juures (ta ju meil ehtne vanaisa) otsustasin ikkagi ise selle kammajjaaa koju toimetada! No hullemat autosõitu annab ette kujutada! Ma arvan et ka KÕIGE hullem autokooliõpilane ei sureta autot nii mitu korda välja kui mina täna...ja muidugi, need punased tuled kust ma olin sunnitud läbi sõitma...ekstreem!!! Katkine auto on katkine auto! Sellega EI TOHI SÕITA!!! Igatahes...nüüd olen ma jalamees mõneks ajaks, sest oma närvid on kah midagi väärt! Muidugi, sellise "autoseikluste teadmistepagasi" juures nagu minul, ajab see mind lihtsalt naerma juba!

Igatahes...kui Te teate mõnd soodsat automüügikuulutust või olete kursis autolliisinguvõimalustega... siis olen avatud pakkumistele!!! Sest liiklusvahendit on ju ometigi tarvis!

Päike

Täna hommikul äratas mind päike, mis nii toredasti aknast sisse trügis. Loomulikult oli kell juba ühe paiku päeval, sest just siis muutuvad minu toa niigi kollased seinad veelgi kollasemaks! See oli vahva...üldse oli vahva nii kaua magada, seda pole ammu juhtunud! Õnneks oli üle hulga aja vaba pühapäevahommik! Kui linna poole sõitsin oli taevas kuidagi väga salapärane ja kummalist värvi...selline pruunikas ja roosa...ja tume...väga kummaline!

Igastahes...varsti on jõulud...aga mina räägin päiksest...

Eks südames ootan kevadet vist ikka rohkem...!

Idee

Kas pole mitte mõned eestikeelsed väljendid lausa hurmavalt geniaalsed? Nii geniaalsed, et tahaks neid lausa kõikidesse keeltesse juurutada...KUID...tõlkega kaotab fraas siiski võlu...
Mul tuli meelde, kuidas me eelmisel kevadel hakkasime enda lõbustuseks välismaalastele eesti keelt õpetama! See oli väga naljakas... alates kõige süütumatest lausetest "Tere, ma olen Jonathan ja mul on saabas peas!" - mis pidi tähendama "Tere, minu nimi on Jonathan, väga meeldiv tutvuda!" - sakslase esituses kõlab see nii naljakalt, et kildu sai terveks õhtuks. Või siis...üks poiss tahtis teada kuidas on "Head ööd!", et teistele eestlastele minna ning viisakalt nende oma keeles kaunist und soovida. Kuna tal oli neiu käevangus, siis kõlas eestikeelne variant "Good Night`ist" loomulikult - "Mu naine on hull!" Näiteid on ju tuhandeid...
Samas...on väga lahe ka proovida eesti keelest mingeid fraase ümber tõlkida. Kes meist poleks kuulnud vana head lauset...kui keegi hüüab "appi, appi..." siis vastatakse ju "...kass läks kappi!"
No see lause sai kuldmedali kohe kindlasti!!! Kõik sakslased ja prantslased õppisid selle ära!
Aga kuidas sa neile seletad, mida see täpselt tähendab...otseloomulikult - "Hilfe, Hilfe! Die Katze ist in den Schrank gegangen!"
Kui niimoodi mõelda, siis loomulikult kaob tõlkega see asja idee ära, kuid samas tekib ka ju täiesti uus külg! Ja sellega võib palju nalja saada!
Lambist - from the lamp...

Sellised keele-sõnamängud...nendega saab kõvasti nalja...kuid...kujutage ette shokki, kui olete esimest päeva võõras riigis, võõras linnas, võõras konservatooriumis...saate tuttavaks ühe suvalise võõra prantslannaga, kes poole jutu pealt ütleb teile sulaselges
eesti keeles, kusjuures teadmata, et ta räägib eestlasega: "Ah, mul suva...ma lähen pissile!"
Selline lugu juhtus Sten Lassmanniga, kes sai tuttavaks ühe tüdrukuga, kellele olid 2 eestlast kildu teinud...