Jaanuarimõtted

Tere üle pika aja..

Esimene suur ahvivaimustus Hispaania-maast on möödunud - nüüd ma lihtsalt elan siin toredal lõunamaal, kus inimesed on vahvalt emotsionaalsed ja räägivad ülikiiresti:) 

Olen veidi kurb, et pole suutnud korralikult blogi pidada. Mitte et poleks sündmusi millest kirjutada, kuid vahel tundub, et on parem salvestada need oma mällu, kui üritada neid püüdlikult veebipäevikusse talletada. Samuti on mul ka pildistamisega.. Siin on nii palju ilusat, aga ma lihtsalt ei jaksa kõike pildistada - seda on liiga palju! Ei taha lihtsalt kirjutada kirjutamise pärast ja pildistada pildistamise pärast...

Jõulud kodus möödusid suhteliselt kopsupõletikuliselt ning 2-nädalase jõulutoidu- ning antibiootikumidekuuri tähe all. Vähemalt olen nüüd terve!

Täna hommikul ärgates tundus esimest korda toatemperauur normaalne, ei pidanudki kohe seda imelikku küttekeha, (mis neil siin hispaanias moes on) sisse lülitama.  Ilm on muutumas soojemaks ja see on hea! Esimene märk Málagas kevadest :)  Ehk saab juba märtsis randa...

Muutun ka mina - rahulikumaks, muretumaks ja enesekindlamaks. See oli ainuõige otsus Eestist mõneks ajaks "põgeneda". Peale jõule oli hetkeks veidi raske siia naasta, kuid siiski kasulik! Olen siin olnud 4 kuud ja mõtteriiulitel hakkab valitsema vaikselt mingi kord ja selgus.

Suuremad unistused on täitumas... Uskumatu, kuid septembris kolingi Londonisse! Üle hulga aja tunnen, et võin endale pika pai teha oma otsustuste eest. Idee audtitonile minna oli hulljulge ja ma ei uskunud iial, et mind vastu võetakse. Ma olen endale midagi väga olulist tõestanud...

Nüüd peab vaid samas vaimus jätkama ja veel kolm korda rohkem harjutama, et järgmine aasta tulevaste koolikaaslastega "samas liigas" püsida! Oeh...ja muidugi raha koguma!

Hispaania-maastikul olen samuti edusamme teinud - pursin vigast ja konarlikku hispaania keelt, mul on siin paar head sõpra ja palju tuttavaid...ja isegi paar orkestrit on mind kehaks kutsunud... sujub!

...la vida es bella...