Tagasi kodus...

Londonist lahkudes olid silmis pisarad... Taas üks parimatest reisidest, mis jääb mälestustesse alatiseks, kui esmakohtumine Londoniga!

Istudes Gatwicki lennujaamas, lootsin isegi, et äkki jääb lend ära ning ma saaksin kauemaks jääda!

Esimene päev "tagasi reaalsuses" möödus kohutavalt! Loomulikult on alati hea meel perekonda ja kõiki sõpru näha, kuid sees kripeldab siiski...igalt poolt kuhu vaatan, karjub vastu London...või see, mis seal teisiti on, mida siin pole ning mille järele igatsen...

Selles linnas tundsin ennast nii vabalt ja anonüümselt! Meie, Eestlased ei teagi õieti, mida tähendab säärane anonüümsus, kui sul on vaja rinda pista päevast päeva veel 8 miljoni inimolendiga! Samas, on see väga nauditav!

Mulle meeldib Londonis kõik - punased telefoniputkad ja bussid ja tube` (ehk metroo)ja toredad mustad ja kirjud taksod!

Mulle meeldib, et seal on nii palju noori andekaid kunstnikke... et pea kõik muuseumid on tasuta...meeldib jalutada BigBeni juurest National Gallery juurde ja teel Picadelly Circus`se läbi hüpata ühest 100st Starbucksist! Mulle meeldib, et London Eye juures on alati kunstnikud ja trikimehed, et Royal Festival Halli kõrval silla all mängivad alati kaks trompetit ja trummar, kes mulle lehvitasid, kui hetkeks sillal nende esinemist nautisin! Mulle meeldib, et St.James`i pargis jooksevad ringi oravad, kes inimesi ei karda, kes on tänulikud su näppude vahelt pähklit kahmates...ning samuti ka pardid ja luiged, kes lõunapäikese käes kuldses sügises peesitavad...

Mulle meeldib, et politseinikud on toredad ja abivalmid! Mulle meeldib kuninganna, ta on tore! Mulle meeldib Notting Hill...kuigi ma ei kohanudki seal Hugh Granti... Mulle meeldib, et inimesed on sõbralikud ning küsivad, kust ma täpsemalt pärit olen...ja mitte kõik ei küsi, kas Estonia on Ukraina pealinn... Mulle meeldib Guildhall`i kool Barbican Center`is... Mulle meeldib London Symphony Orchestra, mille kontserti mul õnnestus nautida (küll teist poolt vaid kontserdist - "Carmina Burana" C.Orff)!

Mulle meeldisid ülilõbusad noormehed metroost, kes kandsid heategevuslikul otstarbel(!!!) 70ndate stiilis naisteriideid ning teadsid Tallinnat ning restorani Olde Hansa, nad olid väga siirad ning toredad!

Mulle meeldivad inglased! Mulle meeldib, et tänaval jalutades näed stiilseid inimesi! Mulle meeldib, et inimesed hoolitsevad enda välimuse eest! Mulle meeldib juua lõpututes kogustes maitsvat inglise teed, süüa õiget inglise shokolaadiküpsist ning teha toast`i peanutbutter`i ja meega!

Mulle meeldib olla Londonis! Ma tahan sinna tagasi...

Eriti kodumaast kaugemal olles hakkad mõtlema oma elule...noh nõnda kõrvaltvaatajana. Asi, mida mina Londonis mõistsin, on, et mu tulevik on minu enda kätes ning kõik plaanid, millest unistan, tuleb üritada täide viia! Mul pole kodus olles elul konkreetset eesmärki...sellel aastal ma kooli ei lõpeta...ning 22aastasena ma Estonia orkestrisse tööle jääda ei taha...VEEL (ütlen seda suurima respektiga kõikide oma kollegide ning endiste ja praeguste õpetajate vastu, kes seda ka lugeda võivad juhtuda)!!!

Kuuldes LSO kontserti, tuli mul pisar silma...see oli nii tasemel! Oli näha, kuidas inimesed oma tööd naudivad! Pole mõtet hakata rääkima rahast....et eestis on palgad nii väiksed...ja Londonis mitte....Rõõmu kunstitegemisest võtab endalt ära mitte palganumber, vaid inimene ISE! Ja osad inimesed ilmselt lihtsalt ei tahagi muusikuelu nautida!

Rohkem kui sajast inimesest koosnev koor laulis verdtarretavalt võimsalt! Solistid olid vapustavad...MILLINE pianissimo nii orkestril kui kooril...poistekoor laulis väga armsasti! Laste laul teeb alati kuidagi südame härdaks! Orkestri iga viimane mängija pingutas elu eest! Vaserühm tulistas nõnda üksmeelselt, nagu oleksid nad kõik vennad... Sellist asja on rõõm kuulda ning nagu näha oli, olid ka asjaosalised ise rahul! Miks ei võiks siin nii olla...

Mulle meeldisid mu kaks cellotundi Guildhallis! Õpetaja on super! Mulle meeldib ka tõesti praegune õpetaja väga, kuid alati on huvitav käia ja kuulda, mida teised ütlevad, eriti veel siis kui õpetamisstiil ja meetod üsna ühte teed käivad mõlemal!Ma tahakski seal õppida!

Ma lihtsalt armastan Londonit! Ma tean, et ma natuke sobin sinna...ja killuke mu südamest jääb alatiseks sinna kuuluma, kus ma ka ei elaks...

P.S. kõiki Londoni-sissekandeid blogisse illustreerivad isetehtudhästitehtud pildid...ning suurem valik piltidest asub siin: www.picasaweb.google.com/maaritkangron