16 november 2007

London diarys...


London - imeline-kummaline suurlinn, tulvil inimestest, kes t6ttavad kuskile!

Kui lennuk maandus olin ma nii 6nnelik...mul ei kadunud naeratus suult!
Esimesel päeval lahkusin kodust suhteliselt hilja ning alles 12 paiku väljusin Westminsteri tube`ist ... t6stsin silmad maast ning seal ta oli... minu lemmik!!! Imetlesin teda kohe tükk aega ... Päike paistis ning ilm oli super! Inimesed olid k6ik r66msad ja naeratasid! N6nda leidis aset minu esmakohtumine BigBeniga! :)
Sammusin veidi edasi ning m6istsin, et midagi on teoksil! Liiklus oli kinni ja inimesi ebatavaliselt palju! K6ik nad ootasid midagi... Trügisin rahvasummas veidi edasi ning jäin kuskile suhteliselt tee äärde seisma, et politseinikke pildistada. Nad on siin Londonis nii s6bralikud ja naeratavad! isegi kaks hispaania tütarlast palusid end ühe politseinikuga koos pildistada...too seisis suht naerusuil nende keskel ja paistis oma ametiga rahul olevat!
Ja siis see juhtuski...: Punastes kuubedes ratsamehed hakkasid tulema...siis hallides kuubedes...siis igasugused muud onud püsside ja kiivrite ja asjadega...ja siis....tuli t6ld...ja mitte ainult üks...ja esimeses t6llas istus ei keegi muu kui Kuninganna Elisabeth isiklikult! Lehvitasin talle! N6nda algas minu aeg Londonis!

K6ige rohkem meeldib mulle siin inimesi jälgida. Kui satud hommikul vara v6i päeval 5 paiku metroosse v6i peatuste lähedusse, siis näed ainult ülikondi ja lipse...:D mapp käes ning ajaleht loomulikult! The LondonPaper, mida jagatakse iga nurga peal ja sa ei saa sellest keelduda! Imestan alati, et kuidas neil pelgalt ülikonnaga külm ei hakka...sest mul mantligagi veidi jahe! Kuigi päike on veel soe!
Tänaval k6ndides märkasin kohe suurt erinevust eestlastest - inglased vaatavad sulle alati sugavalt silma ning isegi naeratavad! See on nii siiras ja tore! Eestis seda kahjuks tihti ei leia! Eestlane vaatab tänaval käies kas maha v6i hoiab nina teiste ninades k6rgemal!

Muidugi üks asi millega ma niipea ära ei harju on liiklus!!! see vasakpoolne liiklus! Ma olen mitmeid kordi peaaegu auto alla jäänud, sest keset ristmikku sa lihtsalt ei oska aimata kummalt poolt see auto paks küll tulema...tavaliselt siis paremalt...kuid...jahh...see läheb meelest! Ühel päeval seisin 10 minutit National Gallery esisel väljakul ja silmitsesin seda ringliiklust seal...ma lihtsalt ei saa aru kuidas see toimib...üritad nagu m6elda Tallinna Haabersti ringi tagurpidi käima...aga ei...lihtsalt ei mahu pähe! Ma vist ei 6piks siin kunagi autoga liiklema...veel hullem rattaga:D:D:D piisab juba sellest kui tolle vahva punase kahekordse bussi teisel korrusel seal k6ige ees istun! See on nagu 6udusfilm mu jaoks!

Londonis on n6nda palju asju, mida imetleda ja vihata, millest rääkida....ma tahan siia elama tulla ja seda k6ike nautida! Ma arvan, et olen leidnud "oma linna"!!!

Praegu aga hakkan harjutama, et minna kell 17.00 Guildhalli tundi maailmatoreda cello6petaja juurde!!!


Mina

Kommentaare ei ole: