Pärast fantastilist üheloengulist päeva ning paari tundi ühiskondlikult kasulikku tööd Üliõpilasesinduses, otsustasin närvide rahustuseks veidikeseks Ülemiste keskusesse "Shoppama" minna... Hea plaan! Trotsides fakti, et ma ei kannata sääraseid avalikke kohti, suutsin seal isegi aega väga kasulikult veeta: Kaaludes eseme tarvilikkust erilise hoolega, saingi ühe toreda hilbu külmaks talveks! Teatades rõõmusõnumit oma emale, sai ootamatult telefoni aku tühjaks! Nojah, ongi parem. Mõtlesin, et saab õhtu rahus veeta. Kuid siis...istusin autosse ja klõpsti...ei taht teine käima minna raibe - aku täiesti tühi....tegi paar jõuetut häälitsust...ja enam polnud mõtet proovidagi! Jahh...kas ma mainisin et mul oli telefoni aku tühi? See tänapäeva elu eksole...ilma telefonita nagu lehm libedal jääl, midagi teha ei saa!
Ehk siis...oli kaks varianti...kas ise autot lükata või paluda keegi appi...keegi mees! Mida teeb üks ehtne lõvinaine - ropendab ägedalt veidi...ning otseloomulikult hakkab ISE autot lükkama...sest ÄKKI saab naisterahvas ise hakkama kõigega. No piinlik tunnistada...aga ma ei näinud sobivat meesterahvast silmapiiril, keda kenasti paluda mu romu käima lükata... Aga hämmastama panev on fakt, et mitte keegi ei märganud reaalselt autot käimalükkavale naisele appi minna....hämming!!!
Mehed, mis teie peas toimub? Ego nii suur? Auto on vana küll ja Armani või Hugo Bossi stiilne ülikond ei käi kokku vanade romudega ja need valged käekesed...hoidke need oma äripaberite jaoks...kuid siiski....
Lõpuks, kui olin omal käel lükanud auto keset parkimisridu ning ühele viisakale, venerahvusest mehele, õieti tema autole ette jäin, aitas ta mind hädast välja...(vana hea trikk süüde sisse, teine käik, sidur alla ning hoo pealt järsult sidur lahti...ja gaasi!!! Aitab peaaegu alati!)Vurasin lõpuks sealt minema...
Akadeemia juures ei julgenud süüdet väljagi lülitada...selle eest muidugi hoolitses mu üks parim sõber (vahel nii toredalt udu), kes istus hetkeks autosse, et veidi juttu ajada...ning automaatselt kokkuhoiu instinktist haaras süütevõtme ning lülitas auto välja....ma ei jõudnud ju talle kohe kogu lugu rääkida....oiii ma naersin....aga õnneks sain ma ilusti auto tööle tagasi.
Vot säärane hämmastav lugu juhtus minuga täna...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar