Teadmiste ammutuskuur on lõppemas...

Täna hommikul kell 10 jalutasin nagu tavaliselt raamatukokku sisse...järsku valdas mind selline võimutsev tunne süütada kogu raamatukogu...panna lihtsalt tuli otsa...mitte suurest vihast raamatute vastu, ohh ei ...ma armastan raamatuid...kuid see tunne oli nagu suurest egoistlikust tülgastusest kooli vastu! Tahtsin, et see süttiks jalamaid ning mina saaks lennata rahulikult kaugele nagu valge postituvi.
Ma olen nii palju viimasel ajal õppinud...mitte lihtsalt formaalselt õppinud vaid ikka teadmisi ammutanud...see on vahva, ma ei kurda üldse....ma polegi päris loll, jääb ikka külge veel midagi...lihtsalt mingil hetkel tuleb blokk ette, et hèla-hèla...võtaks aja maha...
ahh, kui ainult see prantsuse keel kaa tehtud saaks...ja klaver...:S (üldklaver=keelpillimängijate vihkamisobjekt!)
Üleüldiselt on nii, et siin Eestis on elu-olu siiski niivõrd hall, et ma enam varsti seda kannatada ei suuda... Ometi ei saa öelda, et aega on harjutamiseks vähe...õppida saad kaa kui ainult tahad...kuid mingit motivatsiooni...inspiratsiooni...energiat...seda pole...ei oskagi öelda millest see tuleb...võibolla on see ainult minu probleem...ei tea...Ma ei tahaks lihtsalt massi sulada...mass on igav...kuid varsti ei jaksa enam vastu punnitada...
Kõik on meil siin suured egoistid...muudkui kes-krabab-endale-rohkm-tüüpi inimesed. Suurushullustus-...suured majad...suured autod... "...nüüd on teised ajad, suuremad on majad..."(teate seda laulu?)

Nojah...igatahes mul tuli juba ammu mõte, et kolmandal kursusel siit Eestist ära minna, Stockholmi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse :) ma tean, et mul tuleks veel roppu moodi vaeva näha...aga ma tean ka, et ma saaks sinna...
Ja nüüd kui paberite saatmise tähtajad saabusid...ei! Ma ei lähe! Ma ei saa...
Pärast pikka vestlust erialaõpetajaga sain ma aru, et ma üritan põgeneda...äkki mujal on parem...kergem...toredam...keda ma petan?...eks ikka ennast!Mul on maailma parim õpetaja...vähemalt mulle praegu siin...mu sõbrad on siin...mu pere...ja ehk kui jään...siis...hmm...äkki teen veel kellegi õnnelikuks...

Igal juhul...tahtsin minna Rootsi ennast otsima (ka pillimängus ennast otsima)...kuid ma olen ju siin...mu juured on siin...! Ühesõnaga...enne peab ennast paika panema...ja siis käima kuskil mujal ära...minu jaoks on lihtsalt vara veel...mu oskusi lihvitakse siin suurepäraselt...ja kui ma siis kunagi pesast välja lendan...siis on mõtet minna kaa juba...

...aga tegelikult olen hetkel täiesti haige...ja ei vastuta oma sõnade eest 102% ...

...eks ma siis magan nüüd veidi ja õpin selle prantsuse keele kah ära...:D

ikka mina...

päikest!