Elas kord üks väikene tüdruk. Talle meeldisid kohe hirmsat moodi muinasjutud. Ta polnud ei ilus ega tark, kuid ta armastas naerda ja lennata! Lennata oma unistustes! Ta oli juba lapsena väga sõbralik ning hooliv ja kõige suurem unistaja arvatavasti terves maailmas!!! See väikene tüdruk unistas muinasjutuselamisest. Ta tahtis nimelt liblikaprintsess olla. Ta tahtis haldjamaal vabalt ringi lennata...sest seal paistis alati päike ning lilled õitsesid 5 aastaajal järjest ning lõhnasid lausa lummavalt. Ta ei tahtnud suureks saada ega oma sõpradest-liblikatest lahkuda, sest ta oli seal niinii õnnelik!
Kuid aastad möödusid ja ta kasvas siiski suureks...ega olnud enam väike tüdruk-liblikaprintsess...ta oli suur...ja suurte inimestega on alati asjalood veidike kehvasti... sest nad on niii...suured!
Tema unistus muinasjutuselamisest ei täitunud! Ta oli sellepärast väga väga kurb! Talle ei meeldinud see teps mitte! Peale suurekssaamist oli ta kohe väga väga pettunud! Ta ei osanudki peale unistamise ju midagi teha...kuid täiskasvanute maailmas ei mõistetud teda...Ta oli täiesti üksi-...
Tema kurvameelsetes silmades peegeldus sootuks hirm, mitte enam lapselik sära ning uudishimu nagu varem. Ei, see oli tõepoolest hirm. Ta kartis oma südant... Ei, ta südant polnudki ju murtud...kuid süda nuttis... Miks? Seda ei tea keegi...tänaseni...
Ilmselt ikka sellepärast, et temast liblikaprintsessi ei saanud...
9 kommentaari:
Oh kallike, kas selleks, et olla liblikaprintsess, peavad täiskasvanud Sind mõistma?
Hei, sõbrake, tuli seda lugedes selline mõte - ole sa täiskasvanu või laps, üksindus annab järele ja kurbus saab leevendust, kui inimesel on midagi teha ja millelegi mõelda. Kui tal on selge siht, mida teha oma eluga. Alguses võta väiksem eesmärk. Hästi väike. Siis suurem. Jne.
Teine mõte. Oled mõelnud, miks inimesed tegelevad heategevusega? Ega selleks ei pea olema miljonär. Sinul selleks ju teised ja palju ilusamad vahendid. No näiteks naeratus või energia. Pill ja poogen jne. Võibolla, püüdes maailma hästi lahtiste silmadega vaadata, leiad kedagi, kes on Sinust õnnetum ja üksikum. Ja kellel ei ole lootustki, et teda mõistetakse. Ei, ma ei pea silmas seda klišeed, et nüüd plaksutame kõik käsi ja kohe vanadekodudesse oma kunsti pakkuma. Kuigi ka see on ju ilus.
Kui pöörad pilgu endast väljapoole, ehk ununevad need kurvad mõtted... Kurvad mõtted rikuvad tervist, muide! Sa lased neil vaikselt endas uuristada ja õõnestada ja ei aimagi kui palju kahju nad võivad teha...
Mul hakkab ka nii kurb seda Su juttu lugedes. Sellepärast tahtsin anda Sulle ühe erilise lingi - noore ja informeeritud inimesena äkki juba tead ja oled näinud.
http://video.google.com/videoplay?docid=2214943461952502081
Vaata seda rahulikult ja üksinda. Siis mõjub.
But... Advice is a form of nostalgia, of course...
Sinu vana õde.
Ma armastan sind, tõsiselt!
Minu tark õde!!! :) Sul on õigus!!! Ja väga vahva link, aitähh!
Mait...sa said natuke teistmoodi aru...võimalik, et ei pea mõistma... Kuid loo mõte oli mujal!
Anonymous: suhteliselt kaalukad sõnad! Soovitan Teil nendega äärmiselt ettevaatlik olla!!!
Vahva lugu, üliarmas blogi!
oi, aitäh!!! :)
Muuseas, seal ollakse siirad ja sugugi mitte ainult viisakad
http://www.fotothing.com/Aurelie444/photo/c0c097201c47b676853db288707e9ba5/
st vaata arhiivist oma pilti, loodan et sa pole pahane, et ma selle oma lemmikpiltide hulka arvasin.........mu pilte tavaliselt nii palju ei kommenteerita
:-)
Ma nüüd ei teagi kohe, mida öelda...
Aitäh!
Postita kommentaar