07 veebruar 2006

What the ...


Kas teil pole vahel sellist väga veidrat tunnet, nagu oleks sipelgad püksis või midagi?
Mind valdas terve päev selline teatav rahutus, ärritus, püsimatus...kui üritad midagi korralikku ja asjalikku teha siis - varsti mõistad, et pole mõtet! Tormad maailmaruumis kaootiliselt ringi nagu purjus elektron kaetud teeklaasis... Tahtmist aktiviteetideks isegi on, kuid samas ei ole kaa...tahaks linna minna...kuid nii hea oleks hoopis kodus Doris Kareva luuletusi lugeda (lemmikud) ...aga kohe kui raamatu kätte võtad on peas hoopis teised "jube lahedad" ideed...mis ei kannata oodata homset ja neid tuleb viivitamatult realiseerima hakata...
Lõpuks mõistad, et need on täiesti ebareaalsed ning pettud endas siiski... Teada värk - pärast istud niikuinii ikkagi msnis nagu alati...ajad maailma kõige lollimat loba, millest keegi midagi aru ei saa ning naerad täiega nagu ameerika komöödiasarjade harimatult rumal stuudiopublik...kuid miks??? Kas sellistes asjades väljendub see tohutu intellektuaalsus, mis muusikutel keskmisest kõrgem pidavat olema...ei tea...tavaline lihtsurelik, piinlik kohe enda pärast... "get a life!" Istub üksi kodus ja kekutab ringi...
Vähesed mõistavad...
Ja üldse...Mis mõte sellel kõigel on...? Raske on kirjeldada tundeid...miks?
...tunded ju juhivad maailma...sest nad on ainsad nähtused, mida kontrollida ei saa...
ja üldse ...mis tunded???Miks ma nii palju tunnentest räägin....kas eelmine aasta on unustustehõlma vajunud...





Ebastabiilsus on debiilsus...ja mina olen idioot!!! M.K. 2006