19 november 2006

Pulmad


On lausa ime, kui inimesed leiavad teineteist! Maailmas on ju sadu miljoneid inimesi, kuidas tunda ära see "õige"? Kuidas peab see võimalik olema? Võlukunst?

Eks mõne jaoks ole neid õigeid ju samuti mitu, aga siiki, kui lausuda see kindel "jah", siis peab ju asi tolle hetke seisuga otseses mõttes surmkindel olema. Tänapäeval on muidugi kindel vaid üks asi - kõik muutub! Lubadusi võib anda, kuid, kes teab, kas need ka täidetud saavad...

Täna (18.november 2006) abiellus minu kallis sõber, klassivend, inimene keda tunnen aastaid (u 15, kui täpne olla)...
Juba teine klassivend, kes sõrmuse sõrme sai! Registreerimine toimus Õnnepalees (ülim naiivsus muidugi, seda maja nõnda nimetada). Pulmapidu aga lubati maha pidada hoopis tuleval suvel, Pedaspeal.

Nad nägid mõlemad lihtsalt jalustrabavad välja...ning muidugi - täiesti uskumatu tundus kogu see sündmus, arvestades inimesi, minevikku, aega...kuid siiski, nende üle saab vaid uhke olla ning kõvasti rõõmustada - ilusad, õnnelikud noored...ning varsti on neid kolm...;)


...kõik mu sõbrad hakkavad suureks saama...

1 kommentaar:

klaveriosakond ütles ...

Noored on noored ja vanad on vanad. Selline tark lause tuli praegu seoses selle pulmade ja suurekssaamise- jutu peale.. Muide, miks Sa minuga riidled, et ma ei blogi, blogin ikka küll. Muuseas, see "õnn ei ole rahas" - lause lõpeb ju sõnadega "..., vaid selle hulgas" ;) - lugesin Su kommentaari MJ selleteemalisele kirjutisele.
Ole siis vapper.