Jamiraquai ja sügis...

Ühel toredal sügispäeval sõitsin bussiga linna poole! Võtsin kaasa ka oma ammu unustatud cd-pleieri ja esimese ettejuhtuva cd! Selleks osutus Jamiraquai! Kummaline, kuidas vahel muusika sobib mingi pildi kõrvale nii hästi! Või on see siis pigem sinu enese tuju, millega ta kokku sobib!

Mu lemmik lugu on "Virtual Insanity"...oeh... kujutlege sinna bussisõit ning kuldne sügis ... ja Tallinna kreisi liiklus kõrvale!!! Video on suht-koht kummaline aga lugu ise on point!

http://www.youtube.com/watch?v=gJmX1z1NY2c

Ebatavaline juhtum

Eile olin sunnitud üle hulga aja trolliga linna sõitma! Tegelikult tegin seda päris hea meelega. Esiteks on kodu juurest trollipeatusse päris pikk tee ning sai aega veidi karget sügisilma nautida. Vanad tuttavad paigad õismäel, kuhu ma ammuilma sattunud polnud, tundusid nii...endised! Vanasti sai ikka ratta ja rullikatega majadevahel igasuguseid tagaajamismänge mängitud. Kõik see meenus 10 minutilise jalutuskäigu ajal...nii tore!
Jõudsin peatusse ning pidin veel putkast bussipileti ostma. Seisin järjekorras.
Minu ees seisis üks kahtlaselt tuttava näoga mees, kes agarasti müüjaga juttu puhus. Ta ostis 2 pakki tubakat ja kaks ajalehte "KesKus" ja "Sirp", mille peale müüja küsis humoortikalt, et kas täna vasarat ei võta...et ainult Sirp...? Mis oli mu meelest tore näide, kuidas inimesed mineviku üle kergelt isegi nalja heitma on võimelised!
Onu lõpetas oma toimetamise ja ostmise ning ütles "Jaja...palun, tütarlaps, Teie kord!" Mis oli nii vanakooliliselt viisakas! Kusjuures...enne trollipeale astumist ütles ta mulle veel: "...aga kohe tuleb buss number 22 kaa...mina lähen sellega sinna Toompuiesteele, sest Rüütelkonna hoones on noorte kunstnike näitus! Külastage ka kindlasti!" Ma olin suurest üllatusest üsna kohmetu, mida võis ilmselt ka minu näoilmest taibata! Ometi suutsin talle vastata, et oi kui tore, aitähh, katsun kindlasti külastada!!!

Terve trollisõidu muigasin omaette...

See juhtum pani mind mõtlema, kui vähe me igapäevaelus puutume kokku kas või eletmentaarse viisakuse ning džentelmenlikkusega, rääkimata sellest, et keegi sind juhuslikult kunstinäitusele kutsub!!! See oli nii tore!

Kahjuks ei suutnud ma sellegi poolest selle vanahärra isikut tuvastada...väga tuttav nägu...

Täitumata unistused

Elus ei lähe alati kõik nii, nagu plaanid...(noh...et mitte öelda mitte kunagi...või haru harva...)

Mul on olnud juba kauakaua aega üks plaan, mida ma hoole ja armastusega oma unistustes hoidsin! Mina plaanisin ja lootsin elama ja õppima asuda Londonisse, lahkete inimeste loal, kes minu edasise saatuse üle otsustama pidid! Paraku...onud ja tädid arvasid, et see pole ilmselt mulle praegusel eluhetkel see õige tee...! Õigemini, saatus arvas teisiti! (Ja Erasmuse programmi raames ei leitud rahasid...või kes teab mis see tegelik põhjus oli!)

Nüüd siis jätkan ikkagi siinmail...jätkan õppimist Muusikaakadeemias, töötamist Estonia teatris...kõik on nii...endine! Ja kõik on ju tegelikult...hästi...

Ei suuda varjata siiski sügavat pettumust...ning tunnet, et tahaks korraks aja maha võtta ja ära kaduda! Ilmselt ma seda teengi...omal moel! Pärast jõule võtan akadeemilise...sest lõputunnistusega mul konkreetselt kiiret ju pole! Minu see karjub vajadus õhu järele...Eesti ruum on nii väike ja lämmatav.